Uuring: kolmandik eestlastest olid enne pandeemiat tervislikumad ja aktiivsemad
1. detsember 2021, 10:43
/nginx/o/2021/12/01/14234162t1h70f0.jpg)
Samsungi tellitud ja uuringufirma Norstat läbiviidud uuringust selgub, et kolmandik eestlastest (31 protsenti) leiab, et nad harrastasid enne Covid-19 viiruspandeemiat tervislikumaid eluviise ja olid aktiivsemad. Samas on viirus pannud inimesi rohkem enda tervisliku heaolu peale mõtlema.
Põhilised negatiivselt mõjutatud valdkonnad, mida uuringus osalejad enda tervise juures välja tõid olid magamine ja toitumine. 41 protsenti vastanutest leidis, et nende praegune toitumine ja magamisharjumused mõjutavad nende tervist ja tuju negatiivselt. Sama suur osa vastanutest tõi välja, et nad magavad vähem kui 7 tundi ööpäevas ja 43 protsenti vastas, et nad tunnevad, et ei toitu tervislikult.
«Kuigi uuringust selgus inimeste tervise ja Covid-19 pandeemiaga seotud negatiivseid aspekte, siis tuleb tõdeda, et mitte kõigi eestlaste puhul pole olukord pandeemia ajal kehvemaks läinud. Näiteks viitas 45 protsenti vastajatest, et viiruspandeemia on pannud neid oma tervise peale rohkem mõtlema ja selle eest hoolitsema. Üheks võimaluseks selle juures toodi välja näiteks nutikella kasutamine, mis aitab inimest treeninguteks motiveerida ja aktiivsusel silma peal hoida,» sõnas Samsung Eesti mobiilidivisjoni juht Antti Aasma.
Toitumisnõustaja Erik Orgu sõnul on üheks suurepäraseks enda aktiivsuse tõstmise viisiks täiesti tavaline jalutamine.
«See võib kõlada küll mõneti üllatavalt, kuid kõige parem viis rasvapõletuseks ja aktiivse eluviisiga alustamiseks on täiesti tavaline jalutamine. Seda saab teha iga inimene igas vanuses ja iga aktiivsuse tasemega. Samuti ei ole selleks mingit sorti erivarustust tarvis, seega ei pea enne alustamist suurt summat treeningvarustuse peale kulutama,» selgitas Orgu.
47 protsenti uuringus osalenud eestlastest tõi välja, et nutiseade motiveerib neid terviseandmeid jälgima ja lisaks sellele tuletab seade kasutajale meelde, kui tal oleks aeg tööpäeva jooksul jalgu sirutada.
Uuring toimus perioodil 8.–12. november ja selles osales 1000 Eestis elavat inimest. Valimist 51 protsenti olid naised ja 49 protsenti mehed.