See unehäire võib keskeas või vanematel inimestel põhjustada enneaegset surma

PM Tervis
Copy
Norskamine võib olla märk tõsisemast terviseprobleemist.
Norskamine võib olla märk tõsisemast terviseprobleemist. Foto: Shutterstock

Hinnanguliselt 45 protsenti täiskasvanutest norskab aeg-ajalt, samas kui 25 protsenti norskab regulaarselt. See häirib sageli partnerit kui ka unekvaliteeti. 

Tõenäoliselt norskavad ülekaalulised, keskealised või vanemad meesterahvad või postmenopausis naisterahvad. Samuti tundub, et norskamine süveneb vanusega, kirjutab Johns Hopkins Medicine

Miks inimesed norskavad? 

Norskamine on hingamisraskus, mille põhjuseks võib olla halb lihastoonus, suur kurgukude või pehme suulagi. Lisaks eelmainitule võib norskamine anda märku põskkoopapõletikust, ninaplüüpidest või allergiast põhjustatud ninakinnisusest. 

Mõnel juhul võib norskamine olla seotud ka tõsisemate terviseprobleemidega. 

Eriti valju norskamine, mida katkestavad hingamispausid on märk uneapnoest. Obstruktiivse uneapnoe korral toimub hingamisteede osaline kokkulangemine ja see võib tekitada lämbumise tunnet. See on tõsine haigus, mis on ka üks südame-veresoonkonna haiguste riskifaktor. Õnneks on uneapnoe ravitav. 

Uneapnoe all kannatavatel inimestel on kogu une vältel lühike hingamine. Neid pause võib esineda kuni 20 kuni 30 korda tunnis. Selle tulemusena langeb hapniku tase veres ja aju raputab teid sügavast unest välja, nii et inimene võib ehmatada või tunda lämbumise tunnet. 

Uneapnoe all kannatavad inimesed seisavad silmitsi tõsiste terviseriskidega nagu ebaregulaarne südametegevus, kõrge vererõhk, suurem insuldi ja infarki risk, suurem diabeedi risk ja päevane unisus. 

Johns Hopkinsi uuringud on näidanud, et raske uneapnoe keskmises või vanemas eas võib suurendada enneaegse surma riski kuni 46 protsenti. Hea uudis on aga see, et ravi CPAP seadmega, mis puhub õhku kurku, et hoida hingamisteed lahti, saab terviseriske tagasi pöörata. 

Norskamine häirib une kvaliteeti ja uni on oluline tervise osa. Uneprobleemid võivad muuta igapäevaelu stressirohkemaks ja vähem produktiivsemaks. Lisaks on unehäired seotud depressiooniga. Unevajadus on iniestel küll erinev, aga enamik täiskasvanuid peaks öösel magama 7-9 tundi. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles