Selle nädala kõige loetumad terviseuudised puudutasid peamiselt koroonat, kuid tähelepanu pälvis ka professor Margus Viigimaa soovitused, kuidas vältida infarkti.
KOKKUVÕTE ⟩ Need olid selle nädala kõige olulisemad terviseuudised
Kahe uuringu tulemustest selgub, et omikroni arvukad mutatsioonid näivad olevat täielikult muutnud seda, kuidas see kehas paljuneb. Teadlaste sõnul pole viiruse bioloogia enam sama, mis varem.
Varase infarkti tekkes võib suurt rolli mängida südame-veresoonkonnahaiguste uudse riskitegurina alles viimasel ajal ennetusjuhistesse jõudnud lipoproteiin (a). Lipoproteiin (a) ei muutu elu jooksul väga palju, aga see on professor Margus Viigimaa sõnul suur trombi, lupjumise ja põletiku tekke riskitegur.
Prantsusmaal avastati uus koroonavariant nimega B.1.640.2. Uus variant avastati esimest korda detsembris Kamerunist Prantsusmaale naasnud reisijalt. Algsete andmete põhjal on B.1.640.2 rohkem mutatsioone kui omikrontüvel, seetõttu on uuel tüvel ebatavaline kombinatsioon.
Oxfordi vaktsiinirühma direktor ja immuniseerimise komitee juht professor Andrew Pollard sõnas, et neljanda doosi manustamine ei ole mõistlik lahendus. Professor soovitas keskenduda eelkõige riskirühmadele selmet manustada doose kõigile 12-aastastele ja vanematele.
Hongkongi ülikooli arstiteaduskonna mikrobioloogia osakonna teadlastel on välja pakkuda uus vaktsineerimisstrateegia. Lihasesse süstitava DNA vaktsiini ja nina kaudu manustatava nõrgestatud gripiviiruse põhise elusvaktsiini tulemused olid loomkatsetes paljutõotavad ja tekkinud antikehad kaitsesid nii alfa, beeta kui delta tüve eest.