Regulaarne füüsiline tegevus vähendab südame-veresoonkonna haiguste, II tüübi diabeedi, erinevate vaimse tervise seisundite ja dementsuse riski, aitab säilitada aju paindlikkust ja parandada mälu. See minimeerib ka närvirakkude kasvu aeglustumist ja ühenduvuse vähenemist inimese vananedes.
Treening võib Alzheimeri tõve arengut edasi lükata, muutes ajus raua säilitamise viisi. Siiski on ebaselge, kuidas füüsiline aktiivsus aju Alzheimeri tõve eest täpselt kaitseb. Kuid nii tavaline vananemisprotsess kui ka Alzheimeri tõbi on seotud muutustega raua käitlemises ja toksilise valgu beeta-amüloidi naastude moodustumisega.
Uus uuring aitab saladust lahendada.
Pooltel hiirtel oli puurides vaba juurdepääs treeningrattale, samas kui teised loomad elasid istuvamat elu. Jooksmine muutis raua ainevahetust – vähendas valkude ferritiini ja heptsidiini taset, mis soodustab raua ladestumist ajukoores. See vähendas ka beeta-amüloidi ja interleukiin-6 (IL-6) kontsentratsiooni hiirte ajus, kellel oli eelsoodumus Alzheimeri tõve tekkeks. Kas treeningu mõju hiirtel ja inimestel on samasugune, selgub aja jooksul, kuid kasu on treenigust kindlasti.
Uuring, mida juhtisid Ida-Soome ülikooli teadlased, ilmus ajakirjas International Journal of Molecular Sciences.