Vajalikud ained, mille defitsiit võib tekkida liiga kiire kaalukaotusega

Peamised viljakust mõjutavad tegurid on üle- ja alakaal, vähene füüsiline aktiivsus ning igasugune ühekülgne toitumine, mis põhineb rohkelt suhkrut, soola ning küllastunud rasvhappeid sisaldavatel töödeldud toitudel. Foto: Shutterstock

Tervisliku eluviisi poole peaks püüdlema juba noorusest peale, ütleb toitumisterapeut dr Artur Minenko. Kiireloomuliste dieetide asemel, mille tõttu võib tekkida toitainete defitsiit, tuleks tervislik toitumine muuta omaseks pikaajaliselt.

Suur osa haigustest on tingitud ebapiisavast toitumisest, nendib Minenko ajalehes Tervisemeeter. Oluline on saada ka kaalu langetades kätte eluprotsessideks vajalikud toitained. 

Dieetoloogias peetakse normaalseks kaalukaotust 0,5 kilo kahe nädalaga (+\- 100-200 grammi), ütleb Minenko.

Tervislikuks kaalu langetamiseks võiks Minenko sõnul teha endale plaani, kus on eesmärk, selle saavutamise viisid, miks seda vaja on, ja tulemus. «Soovitaksin pidada ka üldist päevikut, kuhu jäädvustada kõik, millega päeva jooksul kokku puutusid, oma toidud, tunded, mõned kohtumised huvitavate inimestega, kehaline aktiivsus, uni,» ütleb spetsialist.

«Telliskivi haaval ehitate oma tervisehoonet. Sööge alati koos perega, kui teil on lapsed. Olla ja õppida koos perega õigesti toituma on oma hinda väärt. Ainult nii saame kasvatada üles tervete toitumisharjumistega põlvkonna, eemal fast food'ist. Tervisliku eluviisi taga on terve ja tugev perekond.»

Keha ehituskivideks on erinevad mikro- ja makrotoitained. Liiga kiire kaalulanguse korral võib dr Minenko sõnul tekkida puudus järgnevast:

• kiudained (tera-, puu- ja köögiviljad);
• A-vitamiin (maks, piimatooted);
• D-vitamiin (kala, muna, maks, rikastatud piimatooted);
• E-vitamiin (õlid, pähklid, seemned);
• C-vitamiin (puu- ja köögiviljad);
• B-vitamiinid (liha, kana, maks, kala, täisteratooted, pähklid, kaunviljad), eriti folaadid (maks, pärm, kaunviljad, brokoli ja rohelised köögiviljad);
• kaltsium (piim ja piimatooted, kala, vähemal määral köögiviljad);
• kaalium (puu- ja köögiviljad, kartul, pähklid, terad);
• magneesium (köögiviljad (eriti lehtköögiviljad), täisteratooted, seemned, piim, munad, liha);
• raud (liha, maks);
• seleen (täisteratooted, munad, kala ja muud mereannid, liha).