Teadlane: väga lihtne tegevus hoiab kolesterooli normis, samuti aeglustab liigeste kulumist

Jalutamine teeb liigestele head. Foto: Shutterstock

Tänapäeval liiguvad inimesed väga vähe, mistõttu suureneb kehakaal, paljude eluviisihaiguste esinemissagedus ning väheneb tervelt elatud aastate arv. Muidugi võib külastada ka jõusaali või spaad, kuid odavaim viis tervise parandamiseks on jalutamine, eelistatult metsas või pargis ning kaasa võiks kutsuda mõne tuttava, kirjutab TTÜ emeriitdotsent Tiiu Liebert.

Väheneb stress

Koroonaepideemia, Ukraina sõda ning energia ja toiduainete hinnatõus on tekitanud paljudele stressi. Uurimused on näidanud, et jalutamine stimuleerib ajukemikaalide, mida nimetatakse endorfiinideks, eritumist, mis soodustab lõõgastumist ja parandab meeleolu. Koeraomanikel, kes oma lemmikutega kaks korda päevas jalutavad, esineb harva stressi.

Kui aga stressi püütakse leevendada toiduga, milleks on tavaliselt magusad ja rasvased näksid, siis stress taastub kiiresti ja lisaks tõuseb ka kehakaal.

Kahjuks näitab statistika, et Eestis on alkoholi tarbimine suurenenud ja võib arvara, et nii mõnigi püüab oma muret alkoholiga leevendada. Siingi peab tõdema, et klaas veini võib tuju lühiajaliselt parandada, kuid rohke alkoholi tarbimine süvendab stressi ja kahjustab tervist.

Väheneb veresoonkonnahaiguste, sealhulgas insuldi risk

Veresoonkonnahaigused, sealhulgas insult, on maailmas enimlevinud haigused. Arvukad uurimused on näidanud, et käimine alandab kõrget vererõhku, vähendab veresoonte jäikust, et veri saaks kergemini kuudedesse voolata, mis on oluline organite korrapäraseks toimimiseks.

Kui kõndimine vähendab kõrge vererõhuga inineste vererõhku, siis madala vererõhuga ininesed peaksid samuti kõndima, kuna nendel tõuseb siis vererõhk ja südame löögisagedus, mis parandab kudede varustamist toitainete ja hapnikuga. Madala vererõhuga inimestel esineb sageli tasakaaluhäireid, mistõttu püsti tõustes peaksid nad olema ettevaatlikud ja kõndimisel võib võtta abiks käimiskepid.

Ameerika südameassotsatsioon soovitab inimestel jalutada mõõduka kiirusega nädalas vähemalt 150 minutit, kuna see tõstab «hea» (HDL) kolesterooli ja alandab «halva» (LDL) kolesterooli taset. Siin tuleb mainida, et LDL kolesterool kleepub veresoonte seintele ja soodustab nende lupjumist. Seevastu HDL kolesterool seob veres ülearuse kolesterooli ning viib selle maksa, kus töödeldakse see ümber või viiakse organismist välja. Nii välditakse eluohtlike trombide teket.

Aeglustub liigeste kulumine ja luuhõrenemine

Vananedes kuluvad liigesed ja hõrenevad luud, kuid seda protsessi saab aeglustada. Jalutamine suurendab verevoolu kõhredesse, mis aitab neil saada toitaineid, mis on vaja liigeste kaitsmiseks. Lisaks aitab jalutamine liigeseid «määrida», mis vähendab valu ja jäikust. Jalutamine tugevdab ka lihaseid – mida tugevamad on lihased, seda kindlamad on ka liigesed ning väheneb vigastuste ja kukkumiste oht.

Samuti väheneb jalutamine luuhõrenemist. Ameerika Ühendriikides läbi viidud uuringu kohaselt aitas 30 minutit liikumist päevas vähendada vanemaealistel puusa- ja vaagnaluu mõrasid või murdusid koguni 40 protsenti.

Kokkuvõtteks tuleb tõdeda, et kui te olete sportlikult väheaktiivne, siis leidke aega igapäevaseks jalutamiseks vähemalt pool tundi.