/nginx/o/2023/02/21/15152197t1h88fa.jpg)
Ülekaalulisus ei mõjuta ainult välimust, vaid ka emotsionaalset ja füüsilist tervist. Ülekaalulisus võib kaasa tuua rahulolematust iseendaga, stressi, depressiooni, samuti tõrjutust teiste poolt. Lisaks on oht 2. tüüpi diabeedi kujunemisele, erinevate südame-veresoonkonnahaiguste ja liigeste probleemide tekkele.
Suur hulk inimesi püüab jõuda tervisliku kehakaaluni ning selleks kasutatakse väga palju erinevaid viise. Kes ostab ühe, teise ja kolmanda toitumiskava, kes hakkab lihtsalt kaloreid lugema, kes välistab mingid toiduained oma menüüs, kes katsetab mõnda ekstreemset dieeti. Lisaks eelmainitule kaasneb sageli hullumoodi treenimine, nii et viimasedki jõuvarud otsas.
Kurb tõsiasi on aga kõige selle juures see, et kui isegi suudetakse mingid kilod langetada, ja vahel isegi päris palju kilosid, siis mõne aja pärast on need kõik tagasi kogunenud ja tulemused täiesti nullitud. Või hullemgi veel, mõnikord on kilosid rohkemgi seljas, kui enne kaalulangetusega alustamist. Miks see nii on? Miks ei suuda inimesed kaalu langetada või kui isegi suudavad, ei ole nad võimelised oma saavutatut hoidma? Järgnevalt toon välja kolm olulist sammu, mis aitavad jõuda tervisliku kehakaaluni ja seda just püsivalt.
Nagu ikka, algab kõik meie peast ehk kui soovid tõesti mingeid püsivaid muutusi luua, tuleb muuta oma mõtlemist ja suhtumist. Kui arvata, et kaalu langetamiseks tuleb mõnda aega pingutada, et siis soovitud tulemuse saavutamisel tagasi oma tavapäraste harjumuste juurde naasta, siis ega siin pikka pidu olla ei saagi. Tuleb oma harjumusi muuta ja seda jäädavalt. Seetõttu tuleb luua uued harjumused – just sellised, mis aitavad soovitud eesmärki saavutada ja seda ka hoida. Selleks tuleb kahe kõrva vahel asjad korda saada – tuleb läbi mõelda, kas see on see, mida päraselt tahad ning kui jah, siis miks. Oluline on leida päris põhjus, miks sa soovid muutusi.
Hea oleks, kui kirjutad oma põhjuse üles ja jätad selle endale kuhugi nähtavale kohal, kasvõi näiteks külmiku peale. Erinevatel inimestel võivad olla erinevad põhjused ning tähtis on vaid see, et põhjus oleks just sulle oluline. Samuti võid visualiseerida end, milline oled ja mida tunned, kui oled soovitud tulemuse saavutanud ning panna siis kirja plussid ja miinused. See võib aidata samuti selgust luua, kas sinu eesmärk on sulle päriselt tähtis ja kui palju positiivset see endaga kaasa toob.
Tervisliku toitumise mõiste on paljude jaoks erineva tähendusega. Levinud on arusaam, et see on keedetud kana ja aurutatud köögiviljade söömine. Kuid mida see siis tegelikult endas hõlmab? Kui mina räägin tervislikust toitumisest, siis pean ma selle all silmas vajaduspõhist mitmekülgset ja tasakaalustatud toitumist ning head suhet toiduga. Toit peaks andma meile vajalikud toitained, vitamiinid, mineraalid, et toetada meie organismi tegevust, ning toidu kogus peaks vastama meie vajadustele ja eesmärkidele. Samas ei saa unustada, et toit ei ole vaid kütus, sellel on ka sotsiaalne ja kultuuriline roll ning see pakub meile ka maitseelamusi. Toit võiks pakkuda meile ka naudingut, mis tähendab, et me peaksime sööma seda, mis meile meeldib, mitte sundima end sööma midagi lihtsalt seepärast, et see on «tervislik». Lihtsalt tasub meeles pidada, et pea kõiki toite saab teha tervislikumas võtmes. Ning tervislik tähendab siinkohal seda, et toit ei annaks vaid tühje kaloreid, vaid sellel oleks meie organismi jaoks suurem toitaineline väärtus.
Meie keha on loodud liikuma ning füüsiline aktiivsus ei ole tegelikult oluline ainult tervisliku kehakaaluni jõudmiseks, vaid sellel on palju suurem positiivne mõju. Lisaks sellele, et regulaarne liikumine parandab füüsilist võimekust ja aitab hoida tervislikku kehakaalu, vähendab see haigustele vastuvõtlikkust ning südame-veresoonkonna haiguste riski. Lisaks füüsilisele tervisele, aitab füüsiline aktiivsus hoida ka vaimset tervist, sest vähendab stressi ja ärevust. Need on aga tavaliselt ka olulised isude ja söögivalikute mõjutajad.
Igal juhul, kui eesmärgiks on jõuda tervisliku kehakaaluni, siis on füüsiline aktiivsus selle juures suureks abiks, sest aitab kulutada toiduga sisse söödud energiat. Ideaalne oleks, kui lihastrenn vahelduks aeroobse treeninguga, sest nii tagab kõige paremini nii lihasmassi kui ka vastupidavuse kasvu. Füüsiline aktiivsus aitab hoolitseda oma keha eest, annab head energiat ning selleks, et seda toetada, on lihtsam ka paremaid toiduvalikuid teha.
Nii nagu toitumise osas harjumuste muutmisega, on ka füüsilise aktiivsuse osas tehtud muudatuste juures oluline regulaarsus ja järjepidevus. Kindlasti ei tohiks üle pingutada, vaid tuleks alustada rahulikult tegevustega, mis tunduvad meelepärasemad. Kui ikka üldse jooksmine ei meeldi või ei sobi, siis ei pea end sundima seda tegema, vaid saab valida kiirema kõnni või rattasõidu. Hea oleks teha vaheldumisi lihastrenni ja aeroobset trenni ning kindlasti jätta mõni päev nädalas kehale ka puhkuseks ja taastumiseks.
Loe pikemalt SIIT.
/nginx/o/2022/09/07/14814318t1h7ef8.jpg)