Spetsialist selgitab, miks süsivesikuvaene dieet pole kaalulangetamiseks parim
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
26. aprill 2023, 12:37
/nginx/o/2023/04/26/15282450t1h8f48.jpg)
Väga paljud inimesed kasutavad madalat süsivesikute ja kõrge valgu ning rasva sisaldusega dieete kaalulangetuseks. Selline meetod võib anda küll kiireid tulemusi, kuid sageli on need tulemused lühiajalised, sest vanade söömisharjumuste juurde pöördutakse tagasi.
Liigselt süsivesikute saamist piirates ei pruugi toit tagada hea seedimise jaoks vaja minevat kiudainete kogust, millest võib märku anda näiteks pidevalt vaevav kõhukinnisus. Liigne valgutarbimine võib põhjustada näiteks kõhupuhitust ja gaase, kirjutab Tervise Arengu Instituudi projektijuht Kristin Salupuu leheküljel toitumine.ee.
Seedeprobleemide kõrval võib vähese süsivesikute sisaldusega dieet halvendada ka mõtlemis- ja õppimisvõimet, sest aju vajab toimimiseks glükoosi. Mõnikord õigustavad inimesed maiustuste söömist just aju vajadustega, kuid tegelikult võiks glükoosivajadust väga edukalt rahuldada näiteks prae lisandina söödud keedetud kartulite, teraviljatoitude ja -toodetega.
Kui toit ei sisalda piisavalt süsivesikuid, peab keha süsivesikute vajaduse rahuldamiseks hakkama glükoosi ise sünteesima. See on võimalik, aga kaasnevaid kõrvalmõjusid arvestades võib-olla ehk mitte kõige praktilisem.
Kui korduvad süsivesikuid piiravad dieedid on lõppenud katkestamisega, söömissööstudega või enesetunde halvenemisega, siis soovitan soojalt toitumissoovituste järgi söömisharjumuste kohandamist. Väikesed, kuid jätkusuutlikud muutused nii harjumuste kui ka hoiakute juures on need, mis lõppkokkuvõttes suure erinevuse enesetundes ja kehakaalus toovad. Söömisharjumuste muutused, millega kaasneb enamat kui ainult kehakoostise muutus, on jätkusuutlikud, sest hea enesetunne tasakaalustatud toitumisest motiveerib jätkama ka hoolimata ettetulevatest takistustest seoses elustiili muutusega.