5 levinud müüti kolesterooli kohta, mida peab teadma

Halb (LDL) kolesterool kleepub veresoone seinte külge ja tekitab veresoonte lupjumist. Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Kõikidest kehas leiduvatest ühenditest võib kolesterooli pidada üheks tuntumaks. Samuti liigub selle rasvaine kohta palju valeinfot. Medical News Today pani kokku kõige levinumad müüdid. 

1. Kogu kolesterool on halb

Kolesterool on rakumembraanide oluline komponent, ehkki kõrge kolesteroolitase on paljude haiguste riskitegur, ei saaks inimene ilma kolesteroolita ellu jääda. See tähendab, et kolesterool pole läbinisti halb, vaid hoopis süütu kõrvalvaataja, keda tänapäevase elustiili juures valesti koheldakse. 

Madala tihedusega lipoproteiin (LDL) kannab kolesterooli maksast rakkudesse, kus seda kasutatakse mitmetes protsessides. LDL-i nimetatakse ka «halvaks» kolesterooliks, kuna kõrge LDL-kolesterooli tase vereringes suurendab südame-veresoonkonna haiguste riski.

Kõrge tihedusega lipoproteiini (HDL) nimetatakse sageli «heaks» kolesterooliks, kuna see transpordib kolesterooli tagasi maksa. Sinna jõudes eemaldatakse kolesterool kehast, vähendades seeläbi kardiovaskulaarset riski.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul põhjustab kõrgenenud kolesteroolitase igal aastal 2,6 miljonit surmajuhtumit.

2. Olen tervislikus kehakaalus, seega ei saa mul olla kõrge kolesteroolitase

Muidugi saab! Kolesterooli tasakaal sõltub sellest, mida me sööme, aga ka geneetikast. Näiteks võib inimene sündida geneetilise kalduvusega kolesterooli mitte tõhusalt töödelda. Kuna tegemist on geneetilise probleemiga, kutsutakse seda perekondlikuks hüperkolesteroleemiaks ja see võib olla ühel inimesel 200-st.

Kehakaal sõltub pigem ainevahetusest ning tarbitud ja kulutatud kalorite tasakaalust. Isegi kui kaalunumber jääb normi piiridesse, võib kolesteroolitase olla ebanormaalne. Kolesterooli mõjutab söödud toit, uni, füüsiline aktiivsus, suitsetamine ja alkoholi joomine. 

3. Kui mul oleks kõrge kolesteroolitase, siis oleks ka vastavad sümptomid

Enamikul juhtudel ei põhjusta kõrge kolesterool kohe nähtavaid sümptomeid, seetõttu on soovitatav regulaarselt vereanalüüse teha. Sümptomid võivad ilmneda siis, kui asi on juba väga käest ära ehk on tekkinud infarkt, stenokardia või äkksurm. Kõrge kolesteroolitase viib arterites naastude kogunemiseni, kuni see on nii tõsine, et tekib insult või südameinfarkt.

4. Ainult mehed peavad kolesteroolitaseme pärast muretsema

Südamehaigused ei vali sugu. Aastatel 2015–2018 oli kõrge üldkolesterooli esinemissagedus USA täiskasvanute seas 11,4 protsenti. Meeste ja naiste puhul oli kõrge üldkolesterooli esinemissagedus meestel 10,5 protsenti ja naistel 12,1 protsenti. 

Kuna naistel tekivad südamehaigused hilisemas eas ja nad elavad kauem, registreeritakse naistel aastas rohkem südameinfarkte kui meestel. Lisaks hakkab naistel pärast östrogeenide kaitsva toime kaotamist südamehaigust risk suurenema. 

5. Kui ma võtan statiine, võin süüa seda, mida tahan

Statiinid on ravimid, mis pärsivad maksas kolesterooli tootmist. Kahjuks on see müüt, sest kui sööte kõike, mida hing ihaldab, võtate kaalus juurde (eriti kõhupiirkonnas) ja nii võib tekkida metaboolne sündroom, mis on diabeedieelne seisund.

Statiinid ei ole kaalu langetavad ravimid. Nende ülesanne on alandada «halva» LDL-kolesterooli taset ja meie endi ülesanne on kohelda oma keha austusega, jälgida tervisliku toitumise põhimõtteid ja aktiivselt liikuda. 

Loe kolesterooli kohta rohkem: 

5 nippi kolesteroolitaseme vähendamiseks

Millal on põhjust kolesterooli pärast muretseda?

Arstid avaldavad: kuidas põrmustada kõrge kolesterool