Kehvem on seis aga nende noorte hulgas, kes ei ole üldse kehaliselt aktiivsed. 2005-2006. aastal oli kehaliselt mitteaktiivseid poisse 3,5 protsenti ja tüdrukuid 3,6 protsenti. 2021-2022. aastal oli kehaliselt mitteaktiivseid poisse juba 5,3 protsenti ning tüdrukuid samuti 5,3 protsenti küsitletutest. «11-15-aastaste vanuserühma puhulgi saab välja tuua, et neist pea 20 protsenti (25% poistest ja 15% tüdrukutest) on ülemäärase kaaluga,» lisab Lauk.
Küsitletud lapsed jäid vanusesse 11-15 aastat ning vastanute arv igas vanusegrupis oli 1550 õpilast.
Numbrid täiskasvanute kehamassi indeksi kohta on samuti kasvule pööranud. «Kui 1998. aastal oli küsitletute hulgas rasvunud mehi 11,6 protsenti ja naisi 14,3 protsenti, siis 2022. aastal oli vastanute hulgas rasvunud mehi juba 21,5 protsenti ja naisi 19,4 protsenti,» märgib Lauk ja lisab kokkuvõtvalt, et ülemäärase kehakaaluga on 60 protsenti meestest ja 45 protsenti naistest ehk iga teine 16-64-aastane Eestis elav täiskasvanu.
SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse projektijuht ja Euroopa spordinädala koordinaator Eestis Renna Nelis märgib, et liikumisaasta ja septembris toimuva spordinädala eesmärk on julgustada väikeste sammudega aktiivse elustiili poole just neid, kes liikumist mingil põhjusel harrastanud ei ole.
«Meie soov on panna eeskätt emad ja isad mõtlema oma igapäevasele liikumisaktiivsusele ning tuua nad koos lastega liikuma. Vanemate innustus ja eeskuju on kõige olulisem motivaator lastele ning uuringud näitavad, et kui lapsepõlvest on saadud kaasa piisavalt liikumisoskusi, -rõõmu ja -harjumust, siis tõenäoliselt saab inimesest ka täiskasvanuna aktiivne liikumisharrastaja,» märgib Nelis. «Väga suur samm aktiivsuse poole on juba see, kui teete igal õhtul koos jalutuskäigu õues või lähete näiteks jalgsi toidupoodi või jalutate hommikul tööle. Liikumine ei tähenda ainult trennis käimist või jõusaalis rassimist, igasugune kehaline aktiivsus ja argiliikumine loeb ning on parem kui mitte midagi,» ütleb Nelis.