/nginx/o/2023/08/25/15547231t1h7d1f.jpg)
Uuringute kohaselt ei liigu üle poolte Eesti elanikest piisavalt. Ülemäärase kehakaaluga on iga teine täiskasvanu. Liikumisaasta algatused ja septembris toimuv üleeuroopaline spordinädal kutsuvad kõiki üles oma tervist ja liikumisaktiivsust kriitiliselt hindama ning pakuvad kõigile jõukohaseid ja kättesaadavaid võimalusi oma elustiili aktiivsemaks muutmisel.
«Liikumine on kõige odavam ja kättesaadavam viis ennetada terviseriske, ometi on tervisele vajalikul määral aktiivsed inimesed meie seas vähemuses,» ütleb SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse juht Alo Lõoke. «Kui Põhjamaades liigub regulaarselt vähemalt kolmveerand elanikkonnast, siis Eestis on kehaliselt piisavalt aktiivsed vaid umbes 40 protsenti täiskasvanutest ning 25 protsenti lastest. Argiliikumised teeb enamasti autoga 73 protsenti täiskasvanud elanikest ning 47 protsenti õpilastest tuuakse kooli enamasti autoga,» lisab Lõoke.
«Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovituste järgi peaksid lapsed ja noored liikuma vähemalt 60 minutit iga päev mõõduka kuni tugeva intensiivsusega. Täiskasvanud aga peaksid tervise hoidmise nimel liikuma vähemalt 20-30 minutit iga päev,» toob Alo Lõoke välja ning lisab, et see soovitus ei ole füüsiliselt tervele inimesele üle jõu käiv, kui mõelda läbi oma igapäevane liikumise trajektoor ja teha seal kasvõi minimaalsed muutused aktiivsuse poole.
«Ka väikesed teod avaldavad meie kehale positiivset mõju ning suured teod saavadki alguse just pisikestest algatustest,» innustab ta tegema esimest sammu aktiivse elustiili suunas. «Kasuta lifti asemel näiteks treppi ning auto- ja bussisõidu asemel mine kasvõi jupike maad jalgsi või sõida jalgrattaga, kasuta pausi töö juures või koolis jalutuskäiguks õues ning leia omale hobi, mille saad ühendada liikumisega,» toob Lõoke välja mõned nõuanded. «Liikumisaktiivsusel on kohene mõju ka vaimsele tervisele. Juba 30 minutit liikumist mõned korrad nädalas vähendab stressi ja ärevust, vähendab depressiooni esinemise sagedust ja leevendab depressiooni sümptomeid nii noortel kui täiskasvanutel,» lisab Lõoke.
Pane tähele:
Tervise Arengu Instituudi (TAI) toitumise ja liikumise osakonna juhataja Janne Lauk ütleb, et TAI on uurinud Eesti kooliõpilaste tervisekäitumist, millest selgub, et ülemäärase kehakaaluga laste hulk kasvab vanusega.
Eesti õpilaste kasvu uuringu kohaselt oli 2015/16 õppeaastal 1. klassi õpilastest 17 protsenti ülekaalulised ja 10 protsenti rasvunud, 4. klassi jõudnuna olid samade koolide õpilastest 21 protsenti ülekaalulised ja 12 protsenti rasvunud. Poiste seas oli ülemäärase kehakaaluga õpilaste osakaalu kasv suurem, kui tüdrukute seas.
«2018/19. õppeaastat vaadates võib öelda, et esimeses klassis oli iga neljas õpilane ülemäärase kehakaaluga ning üks õpilane kümnest oli rasvunud. Neljandas klassis oli ülemäärase kehakaaluga juba iga kolmas õpilane ning üks õpilane üheksast oli rasvunud,» võtab Lauk kokku ning lisab veel, et neljandas klassis oli rasvunud poisse kaks korda rohkem kui tüdrukuid.
Veel toob Lauk välja, et viimase 15 aasta jooksul on 5-7 päeval nädalas vähemalt 60 minutit päevas kehaliselt aktiivsete 11-15-aastaste noorte hulk püsinud stabiilselt 40 protsendi ümber. Samas väheneb aasta-aastalt vähehaaval nende õpilaste hulk, kes on vähemalt 60 minutit aktiivsed 1-4 päeval nädalas.
Kehvem on seis aga nende noorte hulgas, kes ei ole üldse kehaliselt aktiivsed. 2005-2006. aastal oli kehaliselt mitteaktiivseid poisse 3,5 protsenti ja tüdrukuid 3,6 protsenti. 2021-2022. aastal oli kehaliselt mitteaktiivseid poisse juba 5,3 protsenti ning tüdrukuid samuti 5,3 protsenti küsitletutest. «11-15-aastaste vanuserühma puhulgi saab välja tuua, et neist pea 20 protsenti (25% poistest ja 15% tüdrukutest) on ülemäärase kaaluga,» lisab Lauk.
Küsitletud lapsed jäid vanusesse 11-15 aastat ning vastanute arv igas vanusegrupis oli 1550 õpilast.
Numbrid täiskasvanute kehamassi indeksi kohta on samuti kasvule pööranud. «Kui 1998. aastal oli küsitletute hulgas rasvunud mehi 11,6 protsenti ja naisi 14,3 protsenti, siis 2022. aastal oli vastanute hulgas rasvunud mehi juba 21,5 protsenti ja naisi 19,4 protsenti,» märgib Lauk ja lisab kokkuvõtvalt, et ülemäärase kehakaaluga on 60 protsenti meestest ja 45 protsenti naistest ehk iga teine 16-64-aastane Eestis elav täiskasvanu.
SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse projektijuht ja Euroopa spordinädala koordinaator Eestis Renna Nelis märgib, et liikumisaasta ja septembris toimuva spordinädala eesmärk on julgustada väikeste sammudega aktiivse elustiili poole just neid, kes liikumist mingil põhjusel harrastanud ei ole.
«Meie soov on panna eeskätt emad ja isad mõtlema oma igapäevasele liikumisaktiivsusele ning tuua nad koos lastega liikuma. Vanemate innustus ja eeskuju on kõige olulisem motivaator lastele ning uuringud näitavad, et kui lapsepõlvest on saadud kaasa piisavalt liikumisoskusi, -rõõmu ja -harjumust, siis tõenäoliselt saab inimesest ka täiskasvanuna aktiivne liikumisharrastaja,» märgib Nelis. «Väga suur samm aktiivsuse poole on juba see, kui teete igal õhtul koos jalutuskäigu õues või lähete näiteks jalgsi toidupoodi või jalutate hommikul tööle. Liikumine ei tähenda ainult trennis käimist või jõusaalis rassimist, igasugune kehaline aktiivsus ja argiliikumine loeb ning on parem kui mitte midagi,» ütleb Nelis.
Liikumisharrastuse kompetentsikeskus kutsub liikumisaasta igakuiste algatuste ja septembris toimuva üleeuroopalise spordinädala sündmustega ühinema ka haridusasutusi, tööandjaid, kohalikke omavalitsusi, riigiasutusi ja muid organisatsioone, et nende abiga innustada võimalikult rohkem inimesi olla igapäevaselt aktiivsed.
Tänavu aasta on kuulutatud liikumisaastaks, mille eesmärk on tekitada ühiskonnas rohkem huvi liikumisharrastuse ja tervislikumate eluviiside vastu ning seeläbi suurendada regulaarse liikumisharrastusega tegelejate arvu Eestis. Algatuse eesmärk on pöörata põhitähelepanu eelkõige mitteaktiivsetele inimestele: lastele, noortele, peredele ning kesk- ja vanemaealistele, kellele tutvustatakse läbi liikumisaasta sündmuste jõukohaseid ja kättesaadavaid võimalusi hea enesetunde ja tervise nimel liikumiseks. Avatud treeningute ja lihtsate juhendite abiga toetatakse inimesi regulaarse liikumisharjumuse kujunemisel.
23.-30. septembrini toimub Eestis üheksandat korda spordinädal, mille põhisõnum on «Liikujad võidavad!». Eelmisel aastal toimus spordinädala raames 42 erinevas riigis kokku ligi 23 000 liikumissündmust, millest võttis osa üle 13 miljoni inimese. 2022. aastal andsid suurima panuse spordinädala toimumisse Eestis üldhariduskoolid ja lasteaiad, kelle initsiatiivil toimus koguni 1100 sündmust. Spordiklubid pakkusid inimestele täiendavaid liikumisvõimalusi 247 ning tööandjad 62 korral. Ühtekokku registreeriti spordinädalal Eestis 1183 sündmust ja 204 323 osaluskorda, mis teeb sellest suurima liikumist ja tervislikke eluviise propageeriva sündmuse Eestis.
Spordinädala suuremateks sündmusteks tänavu on:
Iga huviline saab kuni 22. septembrini Spordinädala kodulehel registreerida oma liikumissündmuse toimumise ka iseseisvalt.
Liikumisaastat ja spordinädalat korraldab SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)