Miks ei aita unerohud paremini magada?

Jaana Otsa
, ajakirjanik
Copy
Unerohud ja unetu naine.
Unerohud ja unetu naine. Foto: Cleabook Treatment Centers

Käes on südaöö, kuid und ei tule. Mida teha? Kasutada selle jaoks magamiseks mõeldud silmaklappe, võtta uinumiseks melatoniini või hoopiski unerohtu? Teadlase ja apteekri John Devlini sõnul pole ükski neist variantidest parim. 

«Kui lamate voodis ja on möödas on 30–50 minutit, peaksite tõusma ja midagi ette võtma: lugema, kuulama muusikat, mediteerima magama jäämiseks,» ütleb Devlin, «Aga mitte mingil juhul ärge vaadake oma telefoni ega telerit.»

Devlin on Bostoni Brighami ja naistehaigla intensiivravi osakonna teadur ning Northeastern's Bouve'i terviseteaduste kolledži farmaatsia ja tervishoiusüsteemide professor. Ta uurib sedatiivsete ravimite ja kvaliteetse une vahelist koostoimet patsientidel ja eriti nende seost deliiriumiga.

Uni on Devlini sõnul keerukas füsioloogiline protsess ning parem arusaam sellest on võti, et vältida öösel vähkremist.

Devlin selgitab, et on kolm unekomponenti, mida saab hinnata. 

Enamik inimesi toetub eelmisest õhtust pärit unetajule.

Teine meetod on uneuuring või füsioloogiliselt une jälgimine, mõõtes, kuidas inimesed uneperioodil liiguvad ja hingavad ning kas unega seotud elektrisignaalid tegelikult läbi aju rändavad.

Lõpuks mõõdetakse inimese ööpäevarütmi – neurokeemilist viisi, kuidas inimesed tunnevad end öösel väsinuna ja ärkavad hommikul värskena.

Kuid enamikul ühiskonna lemmikutest unetusevastastest ravimitest on nendele une põhikomponentidele piiratud või mitte ühtegi mõju.

Teatud ravimid ja alkohol on näiteks rahustid – see tähendab, et need lõõgastavad teid, kuid tegelikult takistavad saavutada kvaliteetset, taastavat und. Sama kehtib ka käsimüügis müüdavate uneravimite ja retsepti alusel väljastatavate unetuse ravimitega.

«Probleem on selles, et see võib rahustada ja panna arvama, et magatakse,» ütleb Devlin. «Kuid see põhjustab tegelikult kehva, sageli katkendlikku und.»

Devlin märgib, et enamik käsimüügiravimeid, mida inimesed unetuse vastu võtavad, on antihistamiinikumid, näiteks Benadryl või NyQuil, mida toidu- ja ravimiamet ei ole uneainena heaks kiitnud.

Kas kontrollitud ravimid aitavad unetuse vastu? 

Devlin sõnab, et nendel ravimitel võib olla «pohmellifaktor», kui kasutaja tunneb end uimastatuna ja veelgi väsinumana ebakvaliteetse une tõttu.

Kuidas on lood melatoniiniga? 

Eeldatavasti on see loomulik ja oluline normaalse ööpäevarütmi säilitamiseks. 

«See ei aita samuti unetuse vastu,» ütleb Devlin. «Seda võetakse kogu aeg, kuna see on käsimüügis, aga kui ei olda rännanud läbi mitme ajavööndi või ei minda öiselt vahetuselt päevase vahetusega tööle, on pimedas ja magamamineku lähenedes inimese organismis piisavalt loomulikku melatoniini.»

Ravimite asemel soovitab Devlin keskenduda mittemedikamentoossetele ja muudetavatele teguritele, mis võivad aidata vähendada unetust ja parandada unekvaliteeti.

Esiteks on oluline pöörata tähelepanu füüsilisele keskkonnale, et oleks võimalik minimeerida keskkonnamüra ja stiimuleid.

Igapäevane füüsiline aktiivsus ja regulaarne söömise graafik, kus õhtueine süüakse enne kella seitset, aitab tasakaalustatud ööpäevarütmi korral reguleerida ka melatoniini sisaldust organismis, mis toob kaasa parema une.

Devlin ütleb, et valgus, aktiivsus ja söömine mõjutavad kõik organismi öist melatoniini ja päevase kortisooli vabanemist. 

Lõpuks mõjutab see ka vaimset tervist, mille tõttu on võimalik paremini magada. 

«Magamisel on täheldatud ka psühholoogilist segavat komponenti – diagnoosimata ärevust, mis süvendab unetust,» ütleb Devlin.

Devlin soovitab neil, kellel on püsivad uinumisraskused, ärevusprobleemide suhtes end testida. Samuti soovitab ta minna uneapnoe sõeluuringule neil, kes on üle 30-aastased, ärkavad pärast piisavat uneaega endiselt väsinuna ja on teadaolevalt norskajad.

Devlini sõnul tuleb end uneks ette valmistada. Selleks on abiks kognitiivsed käitumisteraapia võtted, mis on saadaval äpis, internetis või mida saab terapeudi kaudu. Teiste soovituste hulka kuulub ka rahustava muusika kuulamine või lugemine.

«Magamiseks peab olema valmis,» ütleb Devlin. «Peavad olema läbitud sammud, et valmistada keha magama ja lõõgastuma.»

Tagasi üles