VAATA JÄRGI ⟩ TAI avaldas uued riiklikud toitumise, liikumise ja uneaja soovitused

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Riiklike toitumissoovituste eesmärk on anda inimestele tõenduspõhised soovitused võimalikult hea tervisliku seisundi hoidmiseks või saavutamiseks. Toitumissoovitused tuginevad organismi füsioloogilistele vajadustele ja on mõeldud kogu rahvastikule (sh imikud, lapsed ja noorukid, täiskasvanud, vanemaealised inimesed, lapseootel ja imetavad naised).

«Tabelraamat on mõeldud kasutamiseks eelkõige erialaspetsialistidele – toitumisnõustajatele ja -terapeutidele, arstidele, pereõdedele, aga ka haridus- ja teadustöötajatele ning poliitikakujundajatele, kuid loomulikult on selle sisuga oodatud tutvuma ka kõik ülejäänud inimesed. Miks mitte alustada aastat proovides oma toiduvalikus teha järk-järgult muudatusi, et oma toitumist rohkem toidusoovitustele vastavaks kohendada,» innustab Tervise Arengu Instituudi (TAI) toitumise ja liikumise osakonna ekspert ja soovituste uuendamise töörühma juht Tagli Pitsi.

• Uuendatud toitumissoovitustes on täpsustunud pea kõikide mikrotoitainete (vitamiinide ja mineraalainete) soovitused. Makrotoitainete (valgud, rasvad, süsivesikud) puhul tõusis veidi rasvade tarbimise (s.o osakaal soovituslikust energiast) ülempiir ning alanes süsivesikute alampiir.
• Erinevalt eelmistest toidusoovitustest ei anta uutes enam köögi- ja puuviljade ning marjade tarbimiseks vahemikku, vaid nende alampiir. Eraldi on välja toodud soovitus kaunviljade tarbimiseks.
• Liha tarbimise soovitused ei muutunud. Endiselt kehtib soovitus tarbida lihatooteid võimalikult vähe ja harva. Täiendusena juhitakse siiski tähelepanu, et selliste toodete tarbimisel tuleks eelistada kõrgema lihasisaldusega ning väiksema küllastunud rasvhapete ja soolasisaldusega tooteid. Sama soovitus kehtib ka kalatoodete tarbimisel.
• Piimatoodete tarbimisel tuleks endiselt eelistada magustama tooteid. Magustatud toodete tarbimisel tuleb nüüdsest arvestada tarbitud portsjonid vastavalt «Piimatooted» ja «Maiustused, näksid ja muud organismile ebavajalikud toidud» (varasema nimega «Suhkur, maiustused, magusad ja soolased näksid») toidugruppi. Näiteks iga 100 grammi magustatud jogurti või kohupiimakreemi kohta lisandub üks magusaportsjon.
• Ka magusaportsjonite maksimaalset tarbimissoovitust on kohendatud. On soovituslik, et alla 2-aastased lapsed ei tarbiks üldse lisatud suhkruid ega neid sisaldavaid toite, eelkõige suhkrut, komme jm maiustusi, küpsetisi, magusaid jooke. 3—6-aastased lapsed võivad maksimaalselt (aga ei pea) süüa päevas kuni kaks šokolaadikommi või ühe kohukese eeldusel, et ei sööda teisi magusaid-soolaseid näkse või magustatud piimatooteid. Alates 11. eluaastast võib päeva jooksul süüa maksimaalselt näiteks neli küpsist, kolm šokolaadikommi või juua 400 ml magustatud jooki.
• Esmakordselt antakse soovitustes ka juhiseid, kuidas arvestada oma toiduvalikus taimsete piima- ja lihatoodete asemel kasutatavate valmistoodetega.
• Liikumissoovitused antakse seekordsetes soovitustes vahemikena ning ühtlasi rõhutatakse liikumise regulaarsuse ja istumisaja vähendamise olulisust.
• Ekraaniaja soovituste kohaselt tuleks kuni 2-aastastel lastel ekraaniaega (s.o aeg, mis veedetakse mis tahes ekraani ees: mobiiltelefon, televiisor, arvuti, tahvel jms), täielikult vältida. Alatest teisest eluaastast kuni koolini on maksimaalne soovitus kuni 60 minutit päevas, kuid vähem on alati parem.
• 3-5-aastaste koolieelikute päevane uinak peaks lähtuma eelkõige lapse individuaalsetest vajadustest. Ka üle 55-aastastele soovitame nüüdsest vajadusel kuni 30-minutilist päevast uinakut.

«Sellel aastal on plaanis soovitused pikemalt lahti kirjutada põhjalikus toitumise, toidu, liikumise ja uneaja soovitusi käsitlevas raamatus, millesse lisanduvad veel muuhulgas toitumismustreid, toiduohutust ja -märgistust ning söömist mõjutavaid tegureid käsitlevad peatükid. Kõigil huvirühmadel avaneb võimalus omapoolsete ettepanekute esitamiseks soovituste raamatule avaliku arutelu käigus, milleni planeerime jõuda jaanipäeva paiku. Samuti tahame uuenenud soovitused avaldada koos lihtsate ja elanikkonda kõnetavate põhisõnumitega, mille välja töötamisega samuti sel aastal tegeleme,» täiendas Pitsi.

Eesti taasiseseisvumisaja esimesed toitumissoovitused ilmusid 1995. aastal. 2006. ja 2015. aastal neid täiendati ja lisandusid ka toidu- , liikumis- ja ekraaniajasoovitused. Täna avaldatud soovitusse on esmakordselt lisatud soovitused ka uneajale.

2024. aasta toitumissoovitused on kõikides Põhjamaades ja Balti riikides ühised ja põhinevad nagu varasemaltki Põhjamaade töörühma poolt koostatud soovitustel. Eesti riiklike toidusoovituste välja töötamisel on aga lisaks Põhjamaade soovitustele muu hulgas arvesse võetud ka meie elanike söömisharjumusi, toitude kättesaadavust ja keskkonna kestlikkust. Uuenenud riiklikud liikumissoovitused põhinevad WHO 2020. aasta juhistel.

Soovituste uuendamine algas Tervise Arengu Instituudi (TAI) juhtimisel 2022. aastal ja töörühma on kaasatud ministeeriumite ja nende allasutuste ning kõrgkoolide ja erialaseltside esindajad. Ilmunud tabelraamat on kokkuvõtlik väljaanne uutest kehtivatest toitumis- ja toidusoovitustest, liikumis- ja unesoovitustest ning ekraaniaja vähendamise soovitustest koos nende aluseks oleva metoodika lühikirjeldusega.

Tabeliraamatuga on võimalik tutvuda TAI kodulehel siin.