/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
Sellest aastast jõustunud kord lubab terviseametil inimesi perearstide nimistust kustutada, juhul kui inimest ei ole enam Eesti rahvastikuregistris. Plaanitava muudatuse järgi jääb inimene perearstist ilma aga ka siis, kui ta on rahvastikuregistris, ent elab välismaal ja tal puudub ravikindlustus.
Enne 2013. aastat puudus seaduses võimalus inimesi perearsti nimistust välja arvata. Nii kogunes nimistutesse tuhandeid, kellel oli lõppenud Eestis elamisluba ja keda ei olnud enam Eesti rahvastikuregistris. Nad on Eestist lahkunud ega käi siin arsti juures.
Terviseamet võttis tänavu üle maavanema ülesanded perearstiabi korraldamisel ja asus nimistuid lahkunutest puhastama.
Tänavu on terviseamet perearstide nimistutest kustutanud 17 000 inimest, keda pole Eesti rahvastikuregistris.
Plaanitava muudatuse järgi jääb inimene perearstist ilma aga ka siis, kui ta on rahvastikuregistris, ent elab välismaal ja tal puudub ravikindlustus. Neid, kes on rahvastikuregistris, kuid elavad välismaal, on terviseameti andmetel praeguse seisuga 47 000.
«On tekkinud olukord, et perearsti nimistute piirsuurused on täis ning nad ei saa patsiente enda nimistusse juurde võtta,» kirjeldas probleemi terviseameti peremeditsiini osakonna juhataja Pille Saar.
Eestisse naastes saab inimene kirjutada avalduse ja lasta end uuesti perearsti nimistusse registreerida, kinnitas Saar.
Perearstid tervitavad sellist ettepanekut. Perearstide seltsi kinnitusel on võõrsil elevate inimeste nimistutest väljaarvamine vajalik. «Oleme seda oodanud aastaid,» nentis seltsi juht Diana Ingerainen, kelle sõnul on nimistus lubatud 1200 kuni 2000 patsienti.
«Üle 2000 ei tohi nimistusse võtta, kui ei ole abiarsti. Seega, kui nimistus on inimesed, kes juba aastaid ei ole Eestis, ei saa teisi inimesi, kes vajaks perearsti, nimistusse võtta,» selgitas Ingerainen.
Kuna perearsti nimistutest kustutatavate inimeste hulk on suur ja igaühele pole võimalik dokumenti koju kätte toimetada, leiab terviseamet, et nimistust väljaarvamiseks piisaks otsuse ilmumisest Ametlikes Teadaannetes. Selline teatamisviis on lubatud juhul, kui dokument on vaja kätte toimetada enam kui sajale inimesele, kui pole teada saaja aadress või tegelik elukoht või pole võimalik dokumenti muul moel kätte toimetada.