Uuring: avalik tualettruum ei ole mustem kui keskmine kodu

Marina Lohk
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Avalikud tualettruumid tunduvad tavaliselt olevat kohutavalt mustad ja pisikutest tulvil, kuid uue uuringu kohaselt ei ole nad mustemad kui keskmine kodu.

Neljas avalikus tualettruumis baktereid ja viiruseid uurinud mikrobioloogid leidsid, et suurem osa seal leiduvatest mikroorganismidest pärineb inimeste nahalt ja õuest, kirjutab Web MD.

Tualettruumides leidus küll haigusttekitavaid fekaalbaktereid, ent nad moodustasid teadlaste sõnul alla 15 protsendi kogu bakterite kogumist ning kadusid kiiresti. Fekaalbakterid ei ole nii vastupidavad kui nahal leiduvad bakterid ning hävivad avaliku tualettruumi jaheda, kuiva ja hapnikurikka õhuga kokku puutudes kiiresti, ütles uuringu juhtivautor Sean Gibbons Chicago ülikoolist.

Kuid hoolimata sellest peaksid inimesed pärast tualettruumi kasutamist siiski käsi pesema.

Teadlased leidsid, et kõige enam oli tualettruumides stafülokokk-bakterit, mis võib elada inimese nahal või ninas ilma nakkust põhjustamata. Kuid mõningatel juhtudel võib stafülokokk-bakter põhjustada raskesti ravitavaid nakkusi, näiteks nn haiglanakkust MRSAd (metitsilliin-resistentne Staphylococcus aureus), mis ei allu ravile antibiootikumidega.

Gibbons ja tema kolleegid tahtsid uurida, kuidas avalike tualettruumide bakterite kogum aja jooksul muutub. Nad võtsid vaatluse alla neli avalikku tualettruumi ühes San Diego ülikoolilinnaku hoones – kaks meeste ja kaks naiste oma.

Nad alustasid sellest, et tegid vaatlusalused tualettruumid täielikult puhtaks ja steriilseks ning seejärel jälgisid, mis hakkas toimuma. Nad uurisid põrandatel, WC-poti istmetel ja seebidosaatoritel leiduvaid baktereid, võttes esialgu proove iga tunni aja tagant ning siis korra päevas. Uuring kestis kaheksa nädalat.

Nad leidsid, et fekaalbakterite kolooniaid oli kõigil pindadel. «Kui sa tõmbad tualetis vett, lenduvad need bakterid õhku ja levivad igale poole,» ütles Lõuna-Carolina meditsiiniülikooli mikrobioloogia ja immunoloogia professor Michael Schmidt.

Kuid mõne aja pärast oli inimese nahal leiduvaid baktereid tualettruumide pindadel rohkem. Gibbonsi sõnul elutsevad fekaalbakterid edukalt inimese soojas, niiskes soolestikus, kuid ei saa hästi hakkama tualettruumi keskkonnas.

Teadlased leidsid, et igale konkreetsele tualettruumile omane bakterikoloonia stabiliseerus viie tunni jooksul pärast sterilisatsiooni ning jäi kaheksa nädala jooksul stabiilseks.

Nahal ja õues levivad bakterid moodustasid 68 kuni 98 protsenti kogu bakterite kogumist, fekaalbakterid aga 15 protsenti või alla selle.

Ent teadlased leidsid tualettruumidest ka herpes- ja papilloomiviirust. Samas viiruseid leidus bakteritega võrreldes oluliselt vähem, mis oli teadlaste jaoks üllatav, sest tavaliselt kipub olema vastupidi.

Uuring avaldati ajakirjas Applied and Environmental Microbiology.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles