Kõhugripp ehk talvine oksendustõbi ehk noroviirus on kogu maailmas laialt levinud äge soolenakkus. Saku tervisekeskuse pereõde Kadi Kurris selgitas ajakirjas Apteeker, millised on kõhugripi sümptomid, kui pikalt haigus tavaliselt kestab ning mida selle korral teha.
Arenenud riikides on ägedasse soolenakkusesse haigestumise põhjus 60 -80 protsendil juhtudest noroviirusnakkus, vahendab kliinik.ee.
Noroviirusega nakatunud isikud levitavad viirusi mõnikord juba enne haigusnähtude teket ning pärast paranemist veel kaks-kolm päeva kuni kaks nädalat. Talvisel gripiperioodil ja üldisel haigestumise perioodil võib märgata ka kõhugrippi haigestumise tõusu.
Viirus levib suures osas mustade käte vahendusel, mistõttu on kätepesu äärmiselt tähtis. Käsi ei pea pesema mitte ainult haige pereliige, vaid ka teised samas koosluses elavad inimesed. Levik on mõnede viiruste puhul võimalik ka piisknakkusena.
Millised on kõhugripi sümptomid ja kui pikalt haigus tavaliselt kestab?
Pärast nakatumist hakkavad noroviirused seedekulglas paljunema ja haigusnähtude tekkeni kulub aega tavaliselt üks-kaks päeva. Kui viirusosakesi on sattunud soolestikku massiliselt, võivad haigusnähud tekkida juba 10–12 tunni möödudes.
Haigus algab järsult ja nakatunud inimene tunneb ennast väga haigena: iiveldus, oksendamine, vesine kõhulahtisus kõhuvaluhoogudega, külmavärinad, peavalu, lihasvalud ning üldine väsimustunne. Tüüpiline on vesine roe. Umbes pooltel haigestunutel on ka väike palavik. Haigusnähud kestavad tavaliselt 24–60 tundi ning tavaliselt tervistutakse ilma jääknähtudeta ja täielikult.
Kas kõhugripi sümptomid ja tüsistused võivad laste puhul olla raskemad?
Kõrge palavik, oksendamine ja vesine kõhulahtisus kurnavad väikest organismi tõsiselt. Imikule võib see haigus kahjuks suisa eluohtlik olla, sest oksendamise ja kõhulahtisuse tagajärjel tekib kiiresti vedeliku ning mineraalainete puudus ja lapsed on selles suhtes oluliselt tundlikumad kui täiskasvanud. Vanemad peavad väga hoolikalt jälgima, et laps saaks õigeaegselt arsti juurde viidud.
Milline on ravi?
Spetsiifilist ravimit kõhugripi vastu ei ole. Kõige olulisem on joomine. Kaotatud vedeliku peaks asendama kolme-nelja tunni jooksul. Soovitatav on juua gaseerimata vett, kummeliteed või vähese suhkruga mahlajooke. Kindlasti ei tohi haigele lapsele anda koolajooke, õunamahla, jõujooke jms.
Suurematel lastel võib iiveldust leevendada külma mahlajäätise või jääpulga imemine. Rinnapiimatoidul olevale lapsele tuleb pakkuda sageli rinda, samuti võib jätkata imiku toitmist piimaseguga. Last võib toita isu järgi, pakkuda talle vedelat putru, püreed, kisselli, jogurtit või keefiri. Kui lapsel on kõht lahti, siis ei tohi anda talle rõõska lehmapiima!
Vedeliku taastamiseks sobib harilik teekummel. Seedetrakti töö normaliseerimiseks sobivad hästi probiootikumid ehk piimhappebakterid.
Kui lapsel on kõht lahti ja ta oksendab, tasuks esmalt konsulteerida perearstiga.
Millised on toitumissoovitused haiguse ajal?
Rasvasest ja lihtsuhkruid sisaldavast toidust peaks hoiduma, hästi ei sobi ka piimatooted ja leib, mida on organismil raske seedida. Tähtis on aga teada, et rinnapiimatoidul oleva imiku toitmist ei katkestataks!
Lapse ja täiskasvanu toidulaual on kõhuhädade puhul teretulnud röstsai, riisipuder, banaan, mustika- ja rosinakissell. Samuti on kasu soolestiku normaalset mikrofloorat taastavatest tablettidest-kapslitest, mis on käsimüügis saadaval.