Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Haigekassa uus teenus vihastas lastearste

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Haiglad ja lastearstid kahtlustavad, et haigekassa hinnakirja tehti uus teenus üksnes laste arvelt raha kokkuhoidmiseks. | FOTO: Dmitriy Shironosov / Panther Media / Scanpix

Kui lastehaiglad ja sealsed arstid on veendunud, et selle aasta algusest kehtima hakanud uue hinnakirjaga hoiavad riik ja haigekassa laste tervise arvelt raha kokku, siis sotsiaalministeeriumi sõnul antakse lastehaiglatele raha juurdegi.

Selle aasta 1. jaanuarist kehtima hakanud haigekassa hinnakirjas makstakse senisest vähem lapsega koos haiglas viibiva lapsevanema voodipäeva eest. Kui varem maksti lapse hooldaja voodipäeva eest 21 eurot, siis uues haigekassa hinnakirjas on voodipäev muudetud lapsevanema majutusteenuseks, mille eest makstakse 18 eurot. Varem lapse hooldaja voodipäeva hinna sisse kuulunud nõustamist majutusteenuse hinna sisse enam ei kuulu.

«Muudatus ei arvesta lastele antava arstiabi erisusi. Eesti lastearstide selts on korduvalt rõhutanud, et laps ei ole väike täiskasvanu. Kui ta haigestub ägedasse kopsupõletikku või raskesse kroonilisse haigusesse, tuleb arvestada mitmete asjaoludega, mida täiskasvanud patsiendil ei esine,» rääkis Eesti lastearstide seltsi president Ülle Einberg.

Selliste asjade hulka kuulub tema sõnul ka see, et lapsevanem peaks olema raskelt haige lapse ravimeeskonna liige. «Lapsevanem vajab kolm korda päevas toitlustamist, vajab nõustamist ja seletusi, kuidas haige lapse eest hoolt kanda,» selgitas lastearst. Näiteks võetakse laps haiglasse ravile siis, kui tal on raske krooniline haigus või kõrge palavik, mille vastu kodused ravimid ei ole aidanud.

«Haigla personal teeb meditsiinilisi protseduure, kuid samal ajal abistab lapsevanemat lapse hoolduse küsimustes. Kuidas anda ravimit, kui palju ja mida pakkuda joogiks, kuidas valida asendit kui on valu, rahustada ja toetada last. See on haige lapse põetamise protsess ja kui seda tehakse õigesti, siis laps paraneb kiiresti,» lisas Einberg.

Ka Tartu Ülikooli kliinikumi juhatuse liikme Mart Einasto ja sealse lastekliiniku juhataja prof Vallo Tillmanni sõnul arutatakse ka Tartu Ülikooli kliinikumi lastekliinikus kõike lapse raviga seonduvat lapsevanematega. Näiteks on vaja teada, milliseid uuringuid laps vajab, milline on edasine ravi, millele kodus tähelepanu pöörata ja kuidas haigusega toime tulla. Nõustamist vajavad Tillmanni sõnul kõik lapsevanemad, sest iga ema-isa hingel on väga suur mure, kui laps on haige.

«Võib tunduda, et väikelapse puhul nõustamegi mitte last vaid vanemat, aga me ei saa arvestamata jätta, et lapsega tegelemiseks kuluv personali aeg on oluliselt suurem kui täiskasvanu puhul. Väikelapsega peab saavutama kontakti ja lapsele tuleb anda selgitust talle mõistetavas keeles,» lisas Tallinna lastehaigla juhatuse esinaine dr Katrin Luts.

Vahel läheb ravi kallimaks

Luts möönis, et vahel läheb haige lapse ravi tunduvalt kallimaks, kui seda võimaldab haigekassalt saadav raha. Näiteks viibis Tallinna lastehaiglas aasta aega ravil patsient, kelle ravimid ja hooldus läksid tegelikult maksma 300 eurot päevas, kuid tema voodipäeva eest maksti keskmiselt 64 eurot. Voodipäeva hind peaks aga muuhulgas katma kommunaalkulud, personalikulud, toitlustamise, ravimid ja tarvikud.

Peale selle tekkivad Lutsu sõnul sageli ka lisakulutused, mida haigekassa ei ole kusagil ette näinud. Näiteks vajavad äsjasünnitanud naised nõustamist ka enda tervisega seoses, vahel on vaja sotsiaaltöötaja abi ja rinnaga toitvatele naistele tuleb anda ka lisatoitu, mille tegelik hind on Lutsu hinnangul suurem kui haigekassalt saadav raha.

Kliinikumis on seni lapse voodipäeva hinnast lisaks raviga seonduvale nõustamisele kinni makstud ka mõningad psühholoogi nõustamised ning füsioterapeudi õpetused selle kohta, kuidas teha lastega harjutusi või neile näiteks vajalikku massaaži teha.

Krooniliselt haigete laste ravi tuleks väärtustada

Veelgi keerulisem on Einbergi sõnul lastega, kellel diagnoositakse raske krooniline haigus, kus ravi ja hooldus on pikaldased. Sel juhul tuleb lapsevanemat õpetada, kuidas haigusega hiljem kodus toime tulla.

Just krooniliselt haigeid lapsi puudutab ka teine hinnakirja sisse viidud muudatus. «Krooniliselt haigete laste jälgimisega tegelevad eriresidentuuri läbinud oma ala tippspetsialistid,» rääkis Einberg. Tema sõnul on oluline tähele panna, et erinevalt täiskasvanutest toimuvad lapse kehas ja arengus pidevalt suured muutused. «Näiteks diabeediga lapse jälgimisjuhis näeb neli korda aastas ette lapse põhjaliku läbivaatuse koos ravi korrigeerimise ja nõustamisega. Iga visiit on arstile esmane tänu vahepeal toimunud muutustele,» selgitas Einberg.

Haigekassa uue hinnakirja järgi makstakse Tallinna lastehaiglale kroonilist haigust põdeva lapse põhjaliku läbivaatuse, ravi korrigeerimise ja nõustamise eest 12,08 eurot. Einbergi hinnangul on see pediaater-spetsialisti tööd alavääristav hind. «Võrdlusena toon e-konsultatsiooni hinna, mis on 13,73 eurot. See on ebaõiglane ja täiesti arusaamatu. Kuidas on patsienti nägemata võimalik maksta visiidi eest rohkem kui haiget konsulteerinud ja läbivaatuse teinud lastearsti visiidi eest?» on Einberg nõutu.

Eelarvetehniline muudatus

Sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuhi Karin Volmeri sõnul on voodipäeva muutmine lapse majutusteenuseks üksnes eelarvetehniline muudatus, mis ei mõjuta lastele osutatavat raviteenust. Volmer väidab, et kokkuvõttes sai Tallinna lastehaigla muudatuste mõjul raha hoopis juurde. Kui 2016. aastal oli lastehaigla ja haigekassa lepingu maht 22,7 miljonit eurot, siis 2017. aastal on eelarve 200 000 euro võrra suurem. Raha sai lastehaigla kokkuvõttes juurde vaatamata sellele, et lapsega haiglas olevate lapsevanemate voodipäeva eest maksab haigekassa lastehaiglale sel aastal varasemaga võrreldes 118 000 eurot vähem.

Seevastu Lutsu sõnul kaotab Tallinna lastehaigla hetkel kehtestatud hinnakirja alusel lapsevanemate voodipäevade arvelt 130 000 eurot aastas, samas kui esialgse kärpekava kohaselt oleks haigla kaotanud üle 400 000 euro.

Volmer rõhutas, et haigekassa hinnakiri vaadatakse üle igal aastal ja selle käigus uuendatakse kokkuleppel Eesti haiglate liiduga ka voodipäevatasusid. «Hooldaja voodipäevatasu on teistest voodipäevadest erinev, sest sisaldab peamiselt üld-, mitte ravikulusid. Paraku maksis haigekassa seni hooldaja haiglas viibimise eest hinda, milles sisaldus ka ravi, mida hooldajale tegelikult ei osutatud,» rääkis Volmer. Ta lisas, et haiglaravil olevate laste vanemad vajavad nõustamist ja professionaalset tuge sõltumata sellest, kas nad on koos lapsega haiglas või mitte. Selle jaoks planeeritud tervishoiutöötaja tööaeg sisaldub Volmeri sõnul juba lapse voodipäeva hinnas.

Hinnakiri võiks olla läbipaistvam

«On väga oluline, et lapsevanemal oleks võimalik koos haige lapsega haiglas olla ning et selleks oleksid vastavad võimalused loodud. Teisalt on haigekassa seisukohast väga oluline ka see, et kõik haigekassa rahastatavate teenuste kirjeldused oleksid võimalikult täpsed ja sisaldaksid kõiki komponente, mida just selle teenuse raames osutatakse,» selgitas haigekassa pressiesindaja Liis Hinseberg. See aitab tema sõnul haigekassal raviteenuste vajadust analüüsida ja rahastust planeerida.

«Seetõttu on alates sellest aastast uue teenusena loetelus majutusteenus, mis on mõeldud last haiglas hooldava vanema kulude katmiseks,» lisas Hinsberg. Tema sõnul arvati lapsega haiglas viibiva hooldaja voodipäeva hinnast välja raviteenused, mida hooldaja alati ei vaja. «Kui hooldaja peaks siiski vajama tervishoiuteenuseid, mida haigla talle kohapeal osutada saab, siis need teenused on loetelus eraldi toodud ning nende kasutamine on vajadusel igati asjakohane. Sel moel on hinnainfo ja teenuste kasutuse info tema sõnul läbipaistvam ning kõigile osapooltele on arusaadavam, milliseid teenuseid täpselt osutatakse,» rõhutas Hinsberg.

Ta lisas, et möödunud aastal toimus kõigi haigekassa hinnakirja kuuluvate voodipäevade loetelu uuendamine, mille käigus jäi 50 voodipäevast alles ligikaudu kümme. Et anda haiglatele aega muudatus enda praktikas kasutusele võtta, on haigekassa välja pakkunud ning haiglatega kokku leppinud nii-öelda üleminekugraafiku, mis kehtib kolm aastat.

Einbergi arvates ei ole lapsevanema lapsega haiglas viibimist siiski õige majutusteenuseks nimetada. «Juba terminoloogiliselt on häiriv ja väär nimetada haige lapse hooldust ja põetust majutusteenuseks. Lastehaigla ei ole hostel, kus antakse inimesele voodi magamiseks ja sellega teenus piirdub,» rääkis ta.

Einbergi sõnul võib kahtlustada, et praegused muudatused on kavas siiski pigem kokkuhoiu, mitte läbipaistvuse saavutamiseks. Kuna haigekassa ei ole sel aastal kliinikumile veel lepingupakkumist teinud, ei saa tema sõnul siiski veel öelda, kas haigekassa lapsevanema voodipäeva seest välja arvatud nõustamisteenuse ja teistegi lastele oluliste teenuste eest ka reaalselt maksma hakkab.

Ka Lutsu arvates hoiab haigekassa haigete laste arvelt raha kokku. «Ei ole vahet, kus nõustamiseks kuluv aeg rahana kajastub, kuid oluline on, kas selleks on raha ka tegelikult ette nähtud. «Hooldaja voodipäeva hinnast on see komponent eemaldatud, aga haigekassa ei ole võrreldes varasemaga lapse päevast raviraha suurendanud. Vastupidi – nii vastsündinu kui ka hilisemas vanuses lapse voodipäeva hinda on 2016. aastaga võrreldes vähendatud,» ütles ta.

«Kui hinnakiri kajastaks kõiki teenuseid ja sealjuures sellise hinnaga nagu need tegelikult on, siis oleks haiglatel majandamine oluliselt kergem,» rõhutas Luts. «Osadel teenustel hinnatakse nende tegelikud kulud varasemast oluliselt suuremaks, aga haigekassa suurendab hinda maksimaalselt kümme protsenti aastas. Ka see vahe tuleb raviasutustel kuskilt katta.»

Kui Lutsu sõnul on selgusetust ja arusaamatust uue hinnakirja ümber ka muidu palju, siis Hinsbergi hinnangul on ära tehtud väga suur töö, millesse on kaasatud võimalikult paljude asutuste ja huvirühmade esinejaid. «Tööd tehti esindusliku töörühmaga koostöös terve möödunud aasta vältel ning töörühma kuulusid haiglate liidu, raviasutuste, õdede ning erialaseltside esindajad, sealhulgas ka raviasutused, kus on eraldi laste ravi pakkuvad üksused,» rääkis Hinsberg.

Einberg leiab aga, et lastearste otsuse tegemisse piisavalt ei kaasatud ja nii on see olnud ka paljude teiste lapsi puudutavate oluliste otsustega. Seetõttu kannatab kogenud laste endokrinoloogi sõnul ka Eesti laste tervis. «Ma tõesti soovin, et lapsed oleksid meie riigis prioriteediks. Riigi hooleks peab 2017. aastal saama lapsed ja lastele antav arstiabi,» lisas Einberg. Ta meenutas, et eelmise aasta lõpus käis äge võitlus Narva haigla lasteosakonna pärast «Mul on hea meel, et täna osakond töötab ja lapsed saavad abi neile mõeldud tingimustes ja väljaõppinud personali poolt. Selleks, et jätkusuutlikult edasi elada, tuleb kogu pediaatrilise süsteemi rahastamine ümber vaadata.»

Tagasi üles