Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Juusteekspert kuivšampoonidest: ega ei sooviks endale küll peotäit tärklist regulaarselt pähe panna

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Juuste hõrenemine ehk väljalangemine võib olla kuivšampooni üle- või valesti kasutamise tulemus. Fotol on näha, kuidas juuste kasv taastub. | FOTO: Trihholoogiakeskus

Trihholoogide sõnul võib kuivšampooni pikaaegne ja regulaarne kasutamine põhjustada tõsiseid peanaha ja juuste probleeme alates kõõmast ja juuste murdumisest kuni kiharate väljalangemiseni, ohtudest ei ole enamik inimesi aga teadlikud.

Trihholoog annab peanaha eest õigesti hoolitsemiseks nõu, uurides peanahka ja juukseid mikrokaameratega. | FOTO: Trihholoogiakeskus

Trihholoogiakeskuse vanemtrihholoogi ja koolitaja Kelly Saatmanni sõnul ei oska inimesed kuivšampoone õigesti kasutada. «Kuivšampoonide kasutusjuhendisse peaks olema lisatud info selle kohta, mis juhtub, kui seda kasutada liiga palju, ja millal kuivšampoon tuleks maha pesta,» rääkis ta ja rõhutas, et tegu on ikkagi mugavustootega, mitte juuksehooldusvahendiga, mida kasutada iga päev.

«Kuivšampooni me trihholoogidena kindlasti ei soovita,» ütles Saatmann. «Ega ei sooviks endale küll peotäit tärklist pähe panna ja seda veel regulaarselt,» lisas ta.

Tallinna trihholoogiakeskuse trihholoogi ja juuksuri Angelika Suve sõnul tullakse kuivšampoonide kasutamisest tingitud juuste või peanaha kahjustuste tõttu trihholoogi juurde üha sagedamini. «Tavaliselt on inimestel selleks ajaks, kui nad meile jõuavad, juba tõsised peanaha probleemid,» lausus Suvi.

Kuigi Saatmanni sõnul kasutavad kuivšampoone rohkem noored, siis trihholoogi juurde jõutakse pigem vanuses 25–45 eluaastat, mil hakatakse juuste tervisele rohkem tähelepanu pöörama.

Näiteks tõi ta 37-aastase naise, kelle pealagi oli juba juustest täiesti hõre ja peanaha uuringul selgus, et ta on kuivšampooni sage kasutaja. «Alguses kahtlustasime geneetilist juuste väljalangemist, mis naistel avaldub juuste vähenemisega peamiselt pealael, aga üsna ruttu sai selgeks, et põhjus oli hoopis kuivšampoonis ja peanahk polnud pikka aega piisavalt puhas olnud,» rääkis Saarmann.

Ta lisas, et kulus peaaegu aasta aega, mille kestel tehti hulgaliselt ravihooldusi, enne kui naisel juuksed jälle kasvama hakkasid.

Püsib nagu liim peanahal

Eesti Juuksurite Ühenduse tegevjuhi Kertti Viru sõnul leiduvad kuivšampoonid pea iga juuksehooldustoodete pakkuja sortimendis. «Võib julgelt väita, et see on praegu üks enim müüdavatest toodetest,» ütles ta.

Viru rääkis, et kuivšampoonid koosnevad kahest põhilisest koostisosast: rasuimajast ja värskendajast. Vanemtrihholoogi Kelly Saatmanni sõnul imavad maisi- või riisitärkliselaadsed ained rasu ja mustuse endasse, kuid kuna need on oma koostiselt liimjad, ei saa neid nii kergelt enam peanahalt ära. «Kui märgšampoonid seovad rasu ja mustuse, mis loputatakse veega maha, siis kuivšampoon jätab selle kõik peanahale ja juustesse,» selgitas Saatmann.

Ta lisas, et kuivšampooni kasutamine pika aja kestel ummistab juuksesibula kasvuteekonna, sibul kärbub ja juukseid ei pruugi sellesse kohta enam kasvada. Juuksekasvu taastumine sõltub kahjustuse ulatuslikkusest. Saatmanni sõnul on juustel oma loomulik väljalangemisfaas, aga kui peanahk pole puhas, algab see märksa varem.

Trihholoogi-juuksuri Suve sõnul on kuivšampoonide kasutamisega seotud probleemid peale juuste väljalangemise ka kuiv peanahk ja sügelus. «Katki kratsitud peanahk on ilmselge tagajärg sellele, et pea pole korralikult puhtaks pestud,» rääkis Suvi. «Kui pärast kuivšampooni kasutamist on peas kõõm, võib selle tekkimises või lisandumises samuti kuivšampooni süüdistada.»

Kertti Viru ütles, et mõned kuivšampoonid sisaldavad ka tugevaid kemikaale nagu butaan, isobutaan ja propaan, mis võivad põhjustada ärritust. «Kui pärast toote kasutamist peanahk liialt sügeleb, on see märk allergilisest reaktsioonist ja toode tuleb kiiresti maha loputada,» selgitas ta. Viru sõnul on toote sobivus suuresti individuaalne.

Kasutusjuhend on napp

Ühe tuntuma kuivšampoone tootva firma Batiste’i maaletooja Vincent Holdingu tegevjuhi Rainer Eilandi väitel pole kuivšampoonide kasutamise järjel ükski kasutaja juukse- või peanahaprobleemidega nende poole pöördunud. Tema hinnangul on eestlased juba kuus aastat Eesti turul olnud Batiste’i kuivšampoonid väga hästi vastu võtnud. «Kiire elutempoga inimeste jaoks on tegemist praktilise ja vajaliku tootega, mida osatakse väärtustada,» lisas ta.

Terviseameti kemikaali- ja tooteohutuse büroo peaspetsialisti Natali Prometi sõnul on tooteinfo Batiste’i kuivšampoonidel korrektne ja piisav: pudelil on kirjas, et toode on ette nähtud kasutamiseks juuste pesemise vahel. «Kuivšampooni koostises puuduvad keelatud ained ja tooted ei ole ohtlikud. Kõik vajalikud tarbijahoiatused on originaaletiketil ära toodud,» ütles Promet.

Eilandi sõnul suhtlevad nad tihti oma klientide ja tarbijatega sotsiaalmeedias, kus jagavad infot kuivšampoonide kasutamise kohta. «Kuna oleme saanud Batiste’i toodete kohta ainult kiidusõnu, ei ole me pidanud vajalikuks ka mingeid lisaselgitusi kasutusjuhendisse lisada,» lausus ta.

Trihholoogid on aga teist meelt. Kelly Saatmanni sõnul jääb talle arusaamatuks, miks Euroopa Liidus teatud toodete kasutusjuhenditesse kirjutatut üle- või alareguleeritakse. Tema arvates peaks kuivšampoonide kasutusjuhendisse olema lisatud info selle kohta, mis juhtub, kui toodet kasutatakse liiga palju või kui seda korralikult välja ei pesta. «Ma muidugi ei usu, et tootjad seda infot sinna lisada sooviksid,» möönis ta.

Ta lisas, et kuigi näiteks Batiste’i kuivšampoonidele on märgitud, et toode on ette nähtud kasutamiseks kahe pesu vahel, võiks kirjas olla ka see, et toode tuleb kindlasti maha pesta esimesel võimalusel.

«Oleme oma kümne tegutsemisaasta jooksul näinud, et ikka ise peame teavitustööd tegema,» lausus Saatmann. «Paraku saavad inimesed sellest alles siis aru, kui ise probleemidega kokku puutuvad.»

Kasutada võib maksimaalselt korra nädalas

Saatmanni sõnul võib kuivšampooni kasutada vaid erandkorras või maksimaalselt ühe korra nädalas. Vältida tuleks kuivatava toimega tooteid. «Trihholoogidena me ei soovitaks ühtegi neist, aga ilmselt tuleks vältida selliseid kuivšampoone, milles on denatureeritud alkoholi,» ütles ta. Saatmann rõhutas, et igapäevaselt ei tohiks ka märgšampoonidega pead pesta, sest peanahale peab alles jääma selle loomulik kaitsekiht.

Tihti ei sobi Eesti juuksurite ühenduse tegevjuhi Viru sõnul toode kasutajale aga lihtsalt sellepärast, et seda piserdatakse liialt lähedalt või palju. «Klassikaline kasutusjuhend näeb ette, et toodet piserdatakse kuivadele juuksejuurtele 10-15 sentimeetri kauguselt, masseeritakse, lastakse mõjuda mõned minutid ja siis harjatakse juuksed läbi,» seletas ta.

Teise võimalusena nimetas Viru kuivšampooni kasutamise ülespandud soengu alustootena, kus toodet piserdatakse kogu juuksepikkusele. Olenemata kasutuse eesmärgist tuleb tema sõnul arvestada, et tegemist on ühekordse kasutamisega. «Kuigi toote nimi on šampoon, on tegu ikkagi abivahendiga, mitte pesuvahendiga,» ütles ta.

Viru hinnangul valiku tegemiseks ühest soovitust ei ole, kuid kui toode kuulub professionaalse juuksehooldustootja valikusse, võib kindel olla, et sellega on rohkem vaeva nähtud kui laiatarbe ja odava tootega.

Tihti on kuivšampoon tema sõnul üks mitmest kahjustuse põhjustajatest. «Üldiselt suurim viga, mida inimesed teevad, on see, et valivad šampooni vastavalt sellel, mis tüüpi on juuksed, samas kui šampooni valik peab olema tehtud alati peanaha järgi,» ütles Saatmann.

Kes on trihholoog?

Trihholoogiakeskuse vanemtrihholoogi ja koolitaja Kelly Saatmanni sõnul on trihholoogidel juuksuri ja/või esmane meditsiiniharidus.

Saatmann ütles, et trihholoogiks õpitakse üks-kaks aastat ja Eesti trihholoogid on oma teadmised omandanud Itaalias. Itaaliat peetakse trihholoogia sünnimaaks, sest seal on viimased 70–100 aastat seda teadusharuna väga aktiivselt arendatud. «Eestis ei ole võimalik trihholoogiat koolides õppida või õpetada peamiselt seetõttu, et see on kulukas,» ütles Saatmann. Siin koolitab trihholooge Eesti Trihholoogide Liit koostöös trihholoogiakeskusega.

Trihholoogi töö on Saatmanni sõnul mikrokaamerate abil peanahka ja juukseid uurida ning selle alusel klientidele soovitusi anda. Lisaks teevad nad ravihooldusprotseduure peanaha probleemide, nagu kõõm, liigne rasu, psoriaas, dermatiit, ekseemid, juuste väljalangemine, raviks.

Trihholoog erineb Saatmanni sõnul dermatoloogist, sest ta ei sekku inimese organismi töösse. «Me ei kirjuta seespidiseid ravimeid ega väljasta retsepte,» ütles ta.

Kuigi juuksur on see, kes üldiselt peanaha probleeme märkab, leidub Saatmanni sõnul kahjustusi, mis pole algusjärgus silmaga nähtavad. Tema sõnul ei sisalda juuksurite koolitused üldiselt trihholoogiat. «Eestis võtab see kindlasti veel kaua aega, enne kui igast juuksurist ka trihholoog saab,» nentis Saatmann.

Tagasi üles