Riik vaktsineerib 25 000 teismelist läkaköha vastu

Hanneli Rudi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läkaköhasse haigestumine on mullusega võrreldes kasvanud ligi kolm korda.
Läkaköhasse haigestumine on mullusega võrreldes kasvanud ligi kolm korda. Foto: SCANPIX

Kuna viimastel aastatel on läkaköha tabanud just koolilapsi, siis hakatakse alates järgmisest aastast riigi kulu ja kirjadega selle vastu vaktsineerima ka teismelisi. Järgmisel aastal on plaanis vaktsineerida ligi 25 000 noorukit.

«Nooremad lapsed on vaktsineeritud ja kaitstud, aga kuna see immuunsus ei ole väga püsiv ja hakkab tasapisi nõrgenema, siis selle tulemusena haigestuvad teismelised ja noored täiskasvanud,» selgitas terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar riigi otsust hakata järgmisest aastast vaktsineerima 15- kuni 17-aastaseid noori.

Praegu vaktsineeritakse lapsi läkaköha vastu viis korda ning viimane vaktsineerimine on 6-7-aastaselt. Kutsari sõnul ei ole läkaköha vaktsiin nii efektiivne kui teised, mis annavad pikaajalise immuunsuse, ja seetõttu mõne aasta möödumisel immuunsus kaob.

Epidemioloogi kinnitusel ei ole sugugi haruldane, et pikaajaliselt köhival lapsevanemal ei diagnoosita läkaköha, kuna perearst ei pööra sellele tähelepanu. «See täiskasvanust lapsevanem võib isegi oma peres nakatada väiksemaid lapsi,» tõdes Kutsar. Ta lisas, et teismelistele ja täiskasvanutele läkaköha eluohtlik ei ole, küll aga võib see ohustada väiksemaid lapsi.

Teismelisi hakatakse Kutsari sõnul vaktsineerima, kas perearsti juures või koolis. Küsimusele, kas lähiajal plaanib riik veel mõne vaktsiini kasutusele võtta, vastas Kutsar, et esialgu püütakse hakkama saada läkaköha vaktsineerimisega. «Iga uue vaktsineerimise sisseviimine on midagi uut nii riiklikule süsteemile järelevalve mõttes kui ka perearstidele, koolidele, kes peavad täiendava rühma vaktsineerimisega hakkama saama,» selgitas ta.

Rääkides vaktsineerimise vastastest, tõdes Kutsar, et neid Eestis on, kuid nende arv ei ole ei kasvanud ega vähenenud.

Harjumaa Loo perearsti Mare Seljamäe sõnul on tema hoole all olevast ligi 50 imikust kahe vanemad vaktsineerimise vastu. «Aga üldjuhul, kes on, need on kõikide vaktsiinide vastu,» kinnitas ta. «Ma ei ütleks, et see eriline probleem oleks,» lisas ta.

Sel aastal pole Seljamäe patsientidest keegi läkaköhasse jäänud, kuid eelmisel aastal põdes seda haigust kaks koolilast.


2009. aastal diagnoositi läkaköha 629 inimesel, mullu oli 1295 haigusjuhtu. Tänavu on seda haigust põdenud 413 inimest.

Sotsiaalministeeriumist öeldi, et järgmise aasta vajaduste katteks soetatakse 25 000 doosi teismeliste revaktsineerimiseks mõeldud difteeria-teetanuse-läkaköha vaktsiini (dTpa), mille maksumus on ligikaudu 258 000 eurot.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles