Ürgemade võitlus tavameditsiini reeglite vastu

Ilma ei saa: infektsionist Matti Maimetsa sõnul sarnaneb vaktsineerimisvastane võitlus tuumajaama vastaste protestidega.

FOTO: Sille Annuk

Kust jookseb piir, mille ületamisel saab ökorohelisest eluviisist laste tervisele ohtlik kinnisidee? Selgub, et see piir on hägus.

Looduse usku: perekond Blank on veendunud, et vaktsineerimisest loobumine hoiab lapsed Sebastiani ja Loona-Maria tervemana.

FOTO: Sille Annuk



Uriiniteraapia – kas tõesti aitab see lapse köha ja nohu vastu? On siin inimesi, kel kogemusi ja teadmisi jagada? hüüatab keegi ema Perekooli foorumis. «Öak, kas te oma lapsi austate ka!» teeb teine mõttevälgatuse kohe maha.

Selliseid vastandliku sisuga küsimusi-vastuseid esitati eri perefoorumites eelmisel kuul pärast seda, kui ETV «Pealtnägija» oli suutnud paljude emade kired lõkkele puhuda. Nimelt rääkisid kolm Metsapoole foorumisse kuuluvat naist saates avameelselt enda ellusuhtumisest, mille juurde kuulub kodus sünnitamine, vaktsineerimisest loobumine ning vajadusel ka uriiniravi.

Lauljana tuntust kogunud Eva Mitreikina pajatas oma positiivsetest kogemustest laste ravimisel uriiniga, mis sobivat hästi silma-, naha- ja   kõrvapõletiku puhul.

Samuti saates osalenud 23-aastane kahe lapse ema Annikki Blank suhtub sellele järgnenud emotsioonitulva rahulikult. «Mind see järelkaja ei häiri, vastuoluline seinast seina suhtumine ongi loomulik,» mainib naine ja lisab, et ei ihalda liigset tähelepanu, küll aga tahaks, et info teistmoodi mõtlevate naiste ellusuhtumisest ühiskonnas leviks.

Metsapoole foorum ühendab umbes tuhatkond ema, kes ühel või teisel viisil mõtlevad teisiti. Sõna teisiti võib tähistada väga erinevaid arusaamu elust, sealhulgas ökoloogiliselt puhast toiduvalikut ja laste kodus õpetamist, aga ka vaktsineerimisest loobumist, platsentast jõu ammutamist ning loodusravi,  sealhulgas uriiniga ravimist.

Blanki sõnul on neid tembeldatud vastutustundetuks ja arvatud, et tegemist on emadega metsast, kes oma lapsi ei pese, või siis liigitatud nö ökodeks hakanud uusrikasteks. «Aga kui kõnnin tänaval, siis ei saa mitte keegi aru, et minu maailm on kuidagi teistsugune,» mainib naine muiates.

Tema kodus ei leidu ühtki keemilist ravimit – kõigile  tervisemuredele püütakse otsida lahendust loodusmeditsiinist, ja pere teine laps sündis koduseinte vahel.

Ürgemaks tervise tõttu

Kümne- ja kaheaastase lapse ema, ajaloolase haridusega Heidi kuulub Metsapoole foorumisse umbes poolteist aastat, esindades nn pehmemat alternatiivse elustiili suunda. Ta ostab toitu võimalusel ökopoest ja üritab kasutada antibiootikume võimalikult harva. «Listiga liitusin sellepärast, et leida alternatiivseid ravivõimalusi,» räägib Heidi, kes pole kõigi seal käsitletavate teemadega sugugi nõus.

Näiteks on talle vastukarva terviseprobleemide sidumine inimestevaheliste probleemidega. «Kui ikka lapsel on rahhiit, siis see ei saa olla seotud sellega, et tal on isaga halvad suhted, selline asi ajab mind marru,» põrutab naine.

Häid tervisenippe, kuidas leevendada näteks allergiat või kõrvavalu, jagub Heidil siiski hulgi. Muu hulgas ei välista ta uriiniteraapiat, kuigi talle oleks see viimane lahendus – seni on ta suutnud allergiat ohjes hoida muude vahenditega.

Blank räägib, et jõudis alternatiivse elustiilini isiklike terviseprobleemide kaudu. «Sattusin kolm korda meditsiiniapsaka tõttu haiglasse,» meenutab ta. Seejärel lõi naise usk tavameditsiini kõikuma, ja ta hakkas otsima abi mujalt. Blanki sõnul on nende peret kõige enam aidanud aluseline toitumine ja teda ennast ka uriiniteraapia – see olla kõige vanem homöopaatiline raviviis, mis aitab nii füüsilisel kui ka vaimsel tasandil.

Leevendus uriinist

Blank tunnistab, et algul tekitas isegi mõte, et ta võiks uriini enda kehale määrida, temas tohutu jälkustunde. «Öises sügelemisvalus ja ahastuses võtsin aga lõpuks kätte uriiniteraapia raamatu, ja siis otsustasin proovida,» meenutab ta.  Et uriin aitas atoopilist dermatiiti oluliselt leevendada, kadus ka ebameeldivus toimingu vastu.

Mis sunniks naist tavameditsiinilt abi otsima? «Lahtine luumurd... või siis ehk vereanalüüsi tegemise vajadus, et verenäitajaid kontrollida,» kõlab mõtlik vastus.
Vaktsineerimise mõtted on Blank peast visanud, sest mida enam ta teemasse süüvib, seda enam veendub, et see pole tema perele õige lahendus.

Arstidega on ta sel teemal vägikaigast vedama harjunud. «Kui meie teine laps sündis kodus, siis sattusin kolmandal päeval lapse mädase silmapõletiku pärast haiglasse ja kuulsin korduvalt, kui vastutustundetu olen, et lapsi ei vaktsineeri,» räägib naine. Järgmisel korral olevat lapse silmapõletiku vastu aidanud juba uriiniteraapia...

Heidi jutu järgi on tema lapsi vaktsineerinud valikuliselt. «Väiksemat ma kohe sünnitusmajas vaktsineerida ei lasknud, mõningad süstid sai ta hiljem, B-hepatiidi süsti jätsin tegemata.

Perearst on vaktsineerimise edasilükkamise mõtet aktsepteerinud ja mõistnud. Samas on vanem poeg ja abikaasa puugisüsti saanud,» räägib naine. Talle on kõige olulisem, et keegi talle oma tõdesid pähe ei suruks, ja Metsapoole foorumist ta sellist survet tundnud pole.

Blank ei pane tohtrite suhtumist sugugi pahaks, sest neid olevat õpetatud uskuma ainutõdedesse. «Kõik ei pea tavameditsiini sada protsenti autoriteediks, on teisigi autoriteete, kes väidavad võib-olla hoopis vastupidiseid asju,» räägib naine. Tema sõnul ei tasu omada  kinnis­ideesid ei alternatiivse ega tavameditsiini osas, lihtsalt suhtumine võiks olla eluterve.

Meedikud protestivad

Eesti waldorfkoolide arst ja antroposoofilise meditsiini spetsialist Anne Silbaum valib vaktsineerimisest kõneldes ettevaatlikult sõnu. Ta annab vihjamisi mõista, et arstiharidusega inimesena ei saa ta ajakirjaniku küsimustele avameelselt vastata. «Maailm ei ole mustvalge. Ühest vastust ei ole olemas... kas vaktsineerida või mitte, jääb lapsevanema otsustada,» mainib Silbaum ja soovitab lugeda raamatut nimega «Laps».

Metsapoole ürgemade seisukohad ei küta aga kirgi vaid perefoorumites, tavameditsiini pooldavate arstide seas on puhkenud lausa väiksemat sorti orkaan. Infektsionist Matti Mai­metsa, Tartu Ülikooli kliinikumi nakkushaiguste osakonna juhataja sõnul tekitas nähtud saatelõik temas lausa nördimust. Maimetsa ja teisi arste häiris noorte naiste vaktsineerimisvastasus ning uriinilembus.

«Kõrva tilgutatud uriinis võib sisalduda baktereid, mis mõjuvad lapsele ettearvamatult,» räägib Maimets. «Koprofaagia on meditsiiniline diagnoos, peaks minema arsti juurde, lastele väljaheidete söötmine on kriminaalne, peaks kutsuma politsei.» Seetõttu läks rahvusringhäälingu poole teele ka lastearstide ja infektsioonihaiguste seltsi ühisavaldus.

«Lastearstid on tõsiselt mures, et Eesti Rahvusringhääling avalik-õigusliku telekanalina levitab ilma spetsialistide poolsete kommentaarideta väidet, et lapsi pole vaja vaktsineerida ja kaitsesüstimine on kahjulik ning igasuguste haiguste vastu aitab uriiniravi,» seisab avalduses.

Maimets möönab, et ka arstid on jätnud palju tööd tegemata, ja selle   tulemusena on vaktsineerimise positiivne kuvand jäänud üsna lahjaks. «Vaadake, kui palju meil on liiklusõnnetuste ennetust, aga vaktsiinide vajalikkusest räägitakse väga  vähe,» nendib ta.

«Arstidele teevad silmad ette vaktsineerimivastased aktivistid, kes hormoonide möllu tõttu niigi mõjutatavatele naistele kihutustööd teevad. Mu enda tuttav käis joogatunnis ja seal hakati tegema vaktsineerimisvastast kampaaniat. Aga mulle isegi meeldib, et vaktsineerimisvastasus käib alati koos jälkide asjadega nagu platsenta söömine ja uriini joomine.»

Uriiniteraapia

Vastab dr Heidi Mehik

Mis vahe on kosmeetikumides kasutataval uureal ehk kusiainel ja uriinil?

Uurea ehk kusiaine on imetajate, sealhulgas inimese valkude ja aminohapete ainevahetuse lõppühend. Inimene eritab ööpäevas uriiniga umbes 20-25 g uureat, mis moodustab 80-90% organismist väljutatavast lämmastikku sisaldavatest mittevalgulistest ühenditest.
Normaalse ainevahetuse käigus moodustub pidevalt ammoniaaki, mis hakkab teatud tasemest nii kogu organismile, kuid eriti närvikoele mõjuma mürgina.

Vältimaks sellist arengut, seotakse kudedes tekkiv ammoniaak ja transporditakse maksa, kus ammoniaak muudetakse ainevahetuse käigus uureaks. Uurea omakorda transporditakse verega neerudesse, kus uurea filtreerub organismist väljutatavasse uriini.  Uureat on vöimalik valmistada ka tööstuslikult ja ehk enim kasutataksegi teda lämmastikväetistes.

Uureat võivad sisaldada ka hügieeni- ja kosmeetikatooted. Viimastes toimib uurea vett siduva või nahka kooriva aineosana, hambapastas aga aitab moodustada hammastele kaitsekihti.

Uurea ja uriiniteraapia on siiski kaks väga erinevat asja. Viimasesse suhtun arstina äärmiselt negatiivselt ja selle põhjuseks on tavaline loogika — miks peaks organism äärmiselt ökonoomse süsteemina vajama juba kord väljutatud jääk- ja mürkaineid.

Viited sellele, et uriiniteraapia on vana rahvameditsiini võte ja kuulub tänapäevalgi nö loodusrahvaste raviarsenali, ei saa olla põhjuseks, miks peaksime seda praktiseerima. Keskajal kuulus rahvameditsiini ka elavhõbe, mille sisaldusega salvidest inimesed said raskeid mürgitusi.

Arstide pöördumine

Eesti Rahvusringhäälingu juhatusele

07. aprillil 2009 toimus Eesti Lastearstide Seltsi juhatuse koosolek, kus ühe päevakorra punktina toimus arutelu 11.märtsil 2009 näidatud «Pealtnägija» saate viimase saateosa üle, kus grupp naisi esitas oma seisukohti laste tervise ja ravi kohta.

Avaldame tunnustust Rahvusringhäälingule, et puudutate oma saates nii olulist teemat nagu tervis. Samas on lastearstid tõsiselt mures, et Eesti Rahvusringhääling avalik-õigusliku telekanalina levitab ilma spetsialistide poolsete kommentaarideta väidet, et lapsi pole vaja vaktsineerida ja kaitsesüstimine on kahjulik ning igasuguste haiguste vastu aitab uriiniravi.

Kuna saates esinenud lapsevanemad väitsid, et vaktsineerimiste kasulikkus on küsitav, siis ilma asjatundjate poolsete kommentaarideta võiski  jääda  saate vaatajatele mulje, et kaitsesüstimine rikub laste tervist. Samuti ütlesid lapsevanemad saates, et võtavad vastutuse oma laste eest, kuid vanemate väärate ja last kahjustada võivate otsuste korral jäävad lapsed kaitseta.

Uriini jootmisel imikule peavad sekkuma nii lastekaitsetöötajad kui laste- ja perearstid. Kahjuks ei adu vanemad ka seda, et vaktsineerimisest loobumisel võtavad nad vastutuse kogu ühiskonna eest, luues sellega nakkushaiguste levikuks soodsa olukorra.

Teaduslike uuringutega on korduvalt ja kindlalt näidatud, et vaktsineerimised päästavad üle maailma tuhandeid inimelusid. Eestis ja kogu arenenud maailmas praktiseeritav meditsiin on teaduspõhine. Ka Eesti lastearstide poolt antud vaktsineerimissoovitused põhinevad vaid teadusuuringutel, mitte emotsioonidel ega arvamustel.

Eesti lastearstid on mures, et Eesti kvaliteetmeedia ja maksumaksjate poolt finantseeritavas telekanalis levitatakse väärinfot lapse tervise kohta ja seda ilma lastearstide poolsete kommentaarideta.

Eesti Lastearstide Seltsi juhatus,
Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi juhatus toetab Eesti Lastearstide arvamust

Tagasi üles