/nginx/o/2009/06/01/187379t1h6255.jpg)
Valitsuse plaan kärpida haigekassalt veel ligi 400 miljonit krooni seab patsiendid ja arstid suure löögi alla, teatas haiglate liidu esindaja ja Elva haigla nõukogu esimehe Peeter Laasik ajalehes
Haiglajuht: inimesed ei jaksa enam rohtusid osta
/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
1. juuni 2009, 14:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Haiged said esimese ränga hoobi juba aasta algul, enne kui üldse kärpima asutigi - seoses valitsuse otsusega tõsta ravimite käibemaksu viielt üheksa protsendi peale. Ravimihinna tõus räsib kõige rängemalt just väetimate rahakotti, sest mida vaesem või haigem on inimene, seda enam peab ta maksma oma retseptiravimite eest,» ütles Laasik.
Ta lisas, et juba ongi suurenenud krooniliste haigete arv, kes haiguse ägenemise tõttu haiglasse sattunud. «Inimene tuleb - vererõhk laes. Küsin, miks vererõhk nii kõrge on ja saan ühe tihemini vastuseks, et pole raha, et rohtu osta. Kui inimesel on valida, kas jätta ostmata pere lauale leib või ravim, siis jätab ta ostmata ravimi. Krooniline haige aga vajab rohtu kogu aeg.»
Käibemaksu tõusu arvelt läheb patsientide kukrust riigi rahakotti umbes 200 miljonit krooni. Patsientide omaosalus soodusravimite eest tasumisel oli Eestis statistika andmetel 2008. aastal juba keskmiselt 38 protsenti. Nüüd, käibemaksu suurenedes, tuleb see number veel suurem. Samas peetakse Euroopa Liidus soovituslikuks maksimaalseks omaosaluse piiriks ravimite eest tasumiselt 25 protsenti.
Kuigi valitsus on tervishoiusfääri rahasid niigi vägevalt vähendanud - veebruari lisaeelarvega kärbiti haigekassa kulusid 612 miljoni krooni võrra -, on riigikogu menetluses olevas teises lisaeelarves rida, mis näeb ette haigekassa kukru õhendamist veel 376 miljoni võrra.
«Näiteks rehabilitatsiooniteenuste mahtusid on vähendatud isegi kuni poole võrra. See ei tähenda, et taastusravi oleks meil ülerahastatud või teenust liiga palju, vastupidi, 2006. aasta audit näitas, et taastusraviga oli kaetud vaid 18 protsenti vajadusest, selgitas Laasik. Ta ütles, et praegu pannakse inimesi järjekorda 2011. aastaks, mõni võib aga selleks ajaks surnud olla.
Laasik ütles, et selle asemel, et raviasutusi kokkuhoiuga hingetuks pigistada, peaks valitsus vähemalt osaliselt haigekassa reservi käiku laskma. Nimelt on haigekassa headel aastatel nö sukasäärde kogunud priske 4,16 miljardi krooni suuruse reservi. Neist neljast miljardist piisaks tema sõnul 2011. aastani, ilma et haiglates peaks tegema ühtegi kärpimist.