Silmahaigeid ravitakse nende teadmata pärakuvähi ravimiga
Vaata ERR.ee videot!

Silm

FOTO: Wikipedia.org

Sadu silmahaigeid ravitakse Eestis preparaadiga, mis pole selleks üldse mõeldud ning on registreeritud hoopis pärakuvähi ravimiseks, kuid silmaarstide hinnangul on tegemist revolutsioonilise arstimiga.


Samas ei tea paljud patsientidest, milleks ravim tegelikult mõeldud on ning seda väidavad ka sellega ravitud ja peaaegu täielikult silmanägemise kaotanud Raigo Kukk (38) ja Vaike Uukkivi (79), vahendas

ERR Uudised

ETV saadet «Pealtnägija».

«Kui ma oleks ise jäänud pimedaks, oleks ma pidanud sellega leppima. Aga siin on teise inimese käsi mängus,» ütles pimedaks jääv kahe lapse isa Raigo Kukk.

Nii Kukk kui eakas Uukkivi on saatusekaaslased, sest 2007. aasta suvel olid mõlemad sellises seisus, et arstid soovitasid neile viimase võimalusena otse silma sisse süstitavat Avastini.

«Ja öeldi, et muud ei ole midagi teha, kui süst,» ütles Kukk ning kinnitas, et lähemalt sellest ravimist ei räägitud.

Keskhaigla silmakliiniku juhataja Artur Kleti sõnul on Avastin maailmas laialt kasutatav viimase lootuse ravim, mida võib pidada lausa revolutsiooniliseks. «Sellepärast teda tõepoolest nimetatakse revolutsiooniks nende haigete jaoks, kes olid aastate eest täiesti lootusetus seisundis,» märkis Klett.

Kui Kukel tuli pärast esimest süsti pilt uuesti ette, siis Uukkivi nägemine läks allamäge. Samas halvenes hiljem ka Kuke nägemine. Pärast järgmist Avastini süsti oli halvenes Kuke silmanägemine järsult veelgi.

Tänavu ütlesid arstid Kukele karmi ja ühemõttelise prognoosi - on vaid aja küsimus, mil valgus lõplikult kustub.

Eesti Patsientide Esindusühingu infojuht Anne Veskimeister ütles, et sel kevadel alustasid nad Kuke avalduse alusel juhtumi uurimist ning avastasid jahmatusega, et paljukiidetud Avastin pole üldse silmaravim, vaid hoopis keha alumise osa jaoks.

«Tõepoolest - Avastin kuulub nii nimetatud off-label preparaatide hulka, mis tähendab, et ta ei kuulu nn üldtunnustatud meetodite hulka,» ütles Klett.

Kui rohi 2004. aastal turule tuli, oli ta algul mõeldud soolevähi raviks, kuid peagi täheldati üllatusega, et paljudel selle preparaadi kasutajatel paranes ka nägemine. «See on ainukene viis neid patsiente aidata. Muud alternatiivi praegu ei ole,» kinnitas Klett.

Klett ei ole nõus väitega, et Avastini süstimine silmaravis on inimeste peal katsetamine.

Samas kinnitavad nii Kukk kui Uukkivi, et neile ei selgitatud, mida neile täpselt süstitakse. Arstidel on samas olemas nende nägemispuudega patsientide allkirjastatud paberid, milles nood kinnitavad nõusolekut süstimise ja sellest tuleneva riski võtmisega.

Patsiendiesindus on praeguseks saanud juba viis Avastiniga seotud kaebust. Doktor Kleti sõnul süstitakse praegu Eestis Avastini silma 2000 korda aastas hoolimata sellest, et rangelt võttes pole preparaat selleks mõeldud.

Ametlik haiguslugu märgib, et Kuke pimedaksjäämist põhjustab mitte Avastin, vaid juba 20 aastat põetud suhkruhaigus. Mees süüdistab aga ühemõtteliselt süste ja plaanib kohtusse minna.

Avastini kasuliku kõrvalmõju ilmnedes arendas ravimifirma välja ka kaks spetsiaalset silmarohtu, mis on aga röögatult kallid. Nii maksab üks süst uut silmaravimit Lucentis ligi 20 000 krooni, mis on 20 korda kallim kui Avastin.

Arstide sõnul töötab Avastin sama hästi kui Lucentis ning selle keelamine silmaravis ei oleks lihtsalt karuteene, vaid katastroof sadadele inimestele, kes kaotaksid enneaegselt nägemise.

Tagasi üles