T, 4.10.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kas perearstid saavad patsiendi ravi koordineeriva abilise?

Marina Lohk
, reporter
Kas perearstid saavad patsiendi ravi koordineeriva abilise?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto: SCANPIX

Seoses Maailmapanga analüüsiga, mis tõi välja Eesti tervishoiusüsteemi kitsaskohad, tuli jutuks, et perearstidel võiks olla kliiniline assistent, kes aitaks krooniliste haigete arstikülastustel, raviplaani jälgimisel ja vajalike uuringute tegemisel silma peal hoida.

Perearstide seltsi juhi Diana Ingeraineni sõnul jääb patsient meil sageli erinevate instantside vahele. «Haiglas arvatakse, et perearst teeb neid asju, perearst jälle loodab, et neid teeb haigla, ja siis jääbki tegemata. Meil jääb selgelt puudu patsientide haldamisest – organisatoorne pool, patsientide loogiline logistika on nõrk,» tõdes arst.

Ta rääkis, et perearstid on proovinud saada esmatasandile registraatorit või kliinilist assistenti, kes saakski jälgida, kas patsient on visiidil käinud, kas talle on määratud vajalikud analüüsid ja ravi, ent rahapuudusel on see mõte jäänud seni teostamata.

Ka Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa regionaalbüroo konsultandi Taavi Laia hinnangul tasub vaadata, kas on võimalik juurde tuua selliseid mittemeditsiinilisi spetsialiste, kes aitavad koordineerida ravi. «Kes lihtsalt tuletavad meelde patsientidele, et teil on aeg tulla vastuvõtule, kes küsivad üle, kas ravim on võetud, kes toetavad patsiente nende ravis.»

Haigekassa tervishoiuosakonna juhataja Triin Habichti sõnul on haigekassa praegu läbi vaatamas kogu esmatasandi ehk perearstiabi rahastamise mudelit ja loodetavasti leiab antud küsimus mõistliku lahenduse.

«Perearsti rahastamise mudelis on olemas perearst, on olemas õde. Lisaks, eeldusel, et teine pereõde on olemas, siis haigekassa rahastab teist pereõde. Samas on tänasesse pearaha arvestusse arvestatud üks abiline, kes siis vabal valikul ja sõltuvalt töökorraldusest on läbi pearaha komponendi rahastatud,» rääkis ta.

«Aga seoses sellega, et haigekassa on läbi vaatamas kogu esmatasandi rahastamise mudelit ja kohandamas seda tervisekeskustele, siis on ka abipersonali ja kogu tervisekeskuste juhtimise pool läbivaatamisel. Nii et loodetavasti leiab ka see teema seeläbi mingi mõistliku lahenduse,» lisas Habicht.

Samas märkis ta, et eraldi abilise või kliinilise assistendi palkamine sõltub kindlasti ka perearstipraksise töökorraldusest. «Kui praegu on mindud seda teed,  et ära reguleerida, et arst ja õde peavad olema, siis osades praksistes täidab õde seda kliinilise assistendi rolli. Kuid tõenäoliselt ei ole võimalik lühikese ajaga tekitada üle Eesti seda, et igal pool on kohustuslik kliiniline assistent.»

Märksõnad
Tagasi üles