Seitse põhimõtet, kuidas Hiina meditsiini järgi tervislikult toituda

Palava ilmaga ei tasu toidule liialt vürtse lisada. Foto: Panther Media

Tänapäeval räägitakse tervislikust toitumisest niivõrd palju, et keeruline on teada, mis on kehale tegelikult kasulik. Aastate jooksul välja kujunenud traditsioonilisel Hiina meditsiinil on toidust aga hoopis teistsugune nägemus.

Hiinlaste jaoks käib tervislik toitumine käsikäes Hiina meditsiiniga, mille toetajate üks peamisi seisukohti on «oled see, mida sööd», kirjutab Deutsche Welle.

Hiina arstid Chan Kei-fat ja Guo Qiming selgitasid, kuidas on seotud Hiina toit ja meditsiin.

Toit on ravim, ravim on toit 

Erinevalt Lääne maailmast peetakse traditsioonilises Hiina köögis toitu ravimiks. Näiteks arbuus on küll toit, kuid näiteks palaval päeval saab seda kasutada ka oma jahutavate omaduste pärast.

Hiina hõimud korjasid eri taimi juba küttimise ja koriluse ajal ning uurisid nende mõju organismile. Mõned taimed tegid inimesed veel haigemaks või lausa tapsid nad, kuid aegade jooksul leiti, milliseid taimi ravimitena kasutada.

Peale selle on mõned toidud, mida peab Hiina köök rohkem ravimiks kui teisi. Üks selline toiduaine on näiteks ingver. Seesuguste toitude tarbimisel soovitatakse aga nõu pidada spetsialistiga, sest näiteks liigsel tarbimisel ei pruugi see organismile kasulikult mõjuda.

Toidu neli loomust

Traditsioonilises Hiina meditsiinis jagatakse toitu viite kategooriasse (siqisse): külm, jahe, neutraalne, soe ja kuum. Toitu ei jaotata aga mitte selle tegeliku temperatuuri järgi, vaid selle järgi, kuidas see mõjutab toitu tarbinud inimese keha. Kui inimene sööb üht või teist tüüpi toitu, siis see viib keha tasakaalust välja ning mõjutav immuunsüsteemi. Hiina meditsiini üks peamisi eesmärke on hoida aga organism neutraalne.

Soojad ja kuumad toidud tõstavad kehatemperatuuri. Nendeks on näiteks veiseliha, kohv, ingver, tšilli ja praetud toidud. Samal ajal külmad ja jahedad toidud alandavad kehatemperatuuri. Sellised toidud on näiteks salat, juust, roheline tee ning õlu. Neutraalsed toidud on õli, riis, sealiha ning erinevad kalad.

Kõrgema temperatuuriga inimesed higistavad palju, nad on pahurad, ei taha juttu ajada ning võivad kannatada kõhukinnisuse käes. Inimesed, kellel organism on liiga külm, on kahvatud, külmade käte ja jalgadega, võivad tunda end nõrgana ning neil on halb verevarustus. Hiina meditsiin soovitab nende probleemide vältimiseks lõpetada.

Toit pole vaid maitse

Nagu ka Lääne maailmas jagatakse ka Hiina köögis maitsed viite kategooriasse: hapu, mõru, magus, vürtsikas ja soolane. Hiinlaste jaoks peitub aga toidus rohkemat kui vaid maitse. Traditsioonilises Hiina meditsiinis saadab toit oma toitumisteabe talle vastavale organile, näiteks hapu toit maksale ning see aitab vähendada higistamist ning vähendab kõhukinnisust. Sool jõuab aga neerudeni, mõru toit südameni, vürtsikas kopsudeni ning magus kõhuni. Seetõttu soovitatakse Hiina meditsiinis tarbida erineva maitsega toitu.

Samas tõdes Hiina arst Chan, et toiduvalik peaks lisaks erinevate maitsetega söögile tulenema ka inimese soost, vanusest ja elukohast.

Kõigile ei sobi sama toit

Nii nagu inimestel on erinevad iseloomud ning kõigi inimestega ei saa ühel ja samal viisil suhelda, peab iga inimene leidma, mida tema organism vajab. Arsti Guo sõnul pole olemas toiduainet, mis sobiks kõigile. Näiteks peavad paljud ingverit väga tervislikuks, aga kui inimese kehas on liialt palju soojust, siis mida rohkem ingverit tarbida, siis seda soojemaks läheb.

Söö vastavalt aastaajale

Toitu valides tasuks arvestada aastaajaga, näiteks Hiinas on kevad tavaliselt üsna niiske ning seega tuleks süüa toitu, mis aitab ka kehast niiskust vähemaks saada. Sellised toidud on näiteks mais, valged oad ja sibulad.

Suvi on aga kuum aeg ning enda jahutamiseks tasub süüa kurki ja arbuusi. Sügised on Hiinas tavaliselt kuivad ning soovitav oleks süüa herneid ja mett. Talviti on aga külm ning keha tasub soojendada näiteks liha või krevettide söömisega.

Igal juhul soovitatakse Hiina meditsiinis tarbida selle hooaja saadusi. Sarnane põhimõte on levinud ka Lääne maailmas.

Ka kliima mõjutab

Toiduvalikud peaksid sõltuma ka kliimast. Näiteks väga niiskes ja külmas kohas võiks tarbida vürtsikaid toite, mis aitaks keha soojendada ning saada lahti organismis pesitsevast niiskusest. Väga sooja temperatuuriga piirkondades ei tasu aga liialt vürtsikat toitu süüa, sest sel juhul hakkab kehal väga palav ning see ei ole pruugi olla enam tervislik.

Tasakaal

Aga mis on ikkagi tervislik toit või milliseid toiduaineid tuleks vältida? Traditsioonilises Hiina meditsiinis on iga toit väärtuslik nii kaua, kui tervislik inimene ei söö seda liiga palju. Hiina köögis ei soovitata minna ekstreemsete valikute teed, näiteks ei tasu süüa liialt palju. Soovitatav oleks süüa 70 protsenti sellest toidukogusest, kui palju oleksid võimeline sööma. Toit peaks olema keskmisel temperatuuril, et seedeeluneid mitte koormata. Kokkuvõttes tugineb kõik tasakaalul.