Emakakaelavähk on väga tõsine haigus, kuid seda on võimalik ära hoida, kui teha regulaarselt PAP-testi, osaleda sõeluuringutes ja lasta ennast vaktsineerida.
Emakakaelavähk on tõsine haigus, kuid ennetatav
15. november 2010, 11:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast emakakaelavähi diagnoosimist elab ainult 80 protsenti haigetest kauem kui aasta ja ainult 40 protsenti üle viie aasta.
Haiguse kujunemise algfaasis tekib emakaela rakkude düsplaasia, mis tähendab, et nende normaalne kasvamine häirub. Kerge düsplaasia korral võib toimuda iseeneslik paranemine ning selles staadiumis piisab jälgimisest ja regulaarsest naistearsti kontrollist. Mõõduka düsplaasi korral on vajalik emakaelaravi.
Tavaliselt areneb vähk 10-25 aasta jooksul pärast kõrge vähiriskiga HPVga nakatumist. Esialgu paiknevad muutused vaid emakaela pinnakihi rakkudes. Kui haigusele saadakse jälile selles staadiumis, on vähi teket võimalik ära hoida.
Ilmnenud muutused emakaelal eemaldatakse kirurgiliselt, et ennetada vähi väljakujunemist. See on kerge günekoloogiline protseduur, mis ei põhjusta edaspidi häireid suguelus ega häiri ka võimet lapsi saada.
Kui emakkaelavähi korral on rakumuutused jõudnud juba sügavamatesse kudedesse, võivad kasvajarakud levida mööda vere- ja lümfiteid teistesse elundistesse, põhjustades vähi siirdeid ehk metastaase.
Väga tõhus uuring emakaelavähi avastamiseks on PAP-test, mille puhul võetakse limaskestalt rakuproov. Seda testi tuleb teha iga 2-3 aasta järel alates suguelu alustamisest. HPV-test tehakse, kui PAP-testiga on leitud muutused emakakaelal. Proov võetakse emakaelakanalist. Emakaela saab uurida ka mikroskoobi all.
Emakakaelavähil mingeid kindlaid vähile omaseid tervisevaevusi ei ole. Arsti juurde tuleks pöörduda mis tahes normaalsest seisundist erinevate ilmingute korral. Sagedasemad kaebused, mis võivad esineda on: ebaregulaarne veritsus tupest, veritsus seksuaalvahekorra järel, üle 10 päeva kestev menstruatsioon ning ravile allumatu, sageli halvalõhnaline voolus.
Peamiseks emakaelavähi riskiteguriks peetakse HPV-nakkust, mis levib sugulisel teel. Selle viirusega nakatuvad nii naised kui mehed. Paljudel viirusega nakatunud inimestel haigusnähud või kaebused puuduvad ja nad kannavad viirust edasi ise seda teadmata.
Allikas «Üheskoos emakaelavähi vastu».