/nginx/o/2016/04/14/5262071t1hd6d0.jpg)
Hiljuti Saksamaal läbi viidud uuring näitas, et trenni teevad eelkõige rikkamad inimesed, samas kui vaesemad istuvad parema meelega kodus diivanil.
Värske uuring: mida rikkam, seda sportlikum
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ligikaudu pool sakslastest käib jooksmas, jalgratta sõitmas ja ujumas, kuid ülejäänud istuvad meelsamini tegevusetult kodus, vahendab ajakiri Bild uuringut, mille viis läbi Techniker Krankenkasse. See asutus on üks kolmest Saksamaa riiklikust haigekassast.
Kõigest viiendik sakslastest teeb regulaarselt sporti ja liigutab end vähemalt kolm tundi nädalas. 48 protsenti kuuluvad aga nende hulka, kes on kas sportimiseks liiga laisad või koguni täiesti selle tegevuse vastu.
Trennivastased on madala sissetulekuga
Spordi tegemise vastu on peaaegu 40 protsenti väikese sissetulekuga inimestest. Piisavalt aktiivsed ei ole ka krooniliselt haiged inimesed. Tervelt kuus krooniliselt haiget inimest kümnest ei tee trenni kas mitte kunagi või teeb seda harva.
Kõige rohkem spordisõpru on kogunenud terviseklubidesse, kus teeb trenni 36 protsenti kehaliselt aktiivsetest inimestest. Peaaegu sama palju inimesi hüppab aeg-ajalt ratta selga ja iga neljas käib jooksmas. Meeltmööda on sakslastele ka matkamine, ujumine ja loomulikult jalgpall.
Seitse protsenti teeb kõvasti trenni, 14 protsenti teeb trenni kolm kuni viis tundi nädalas ja 29 protsenti arvab ise, et on pühapäevasportlased. Nemad liigutavad end maksimaalselt kolm tundi nädalas. Maailma terviseorganisatsioon soovitab end vähemalt kaks ja pool tundi nädalas liigutada.
Infoühiskond muudab liikumisharjumusi
Kõiksugu nutiseadmed ja veeb on inimeste liikumisharjumusele ühtlasi õnnistuseks ja needuseks. Ühelt poolt kasutab üha rohkem inimesi nutikaid kellasid ja terviseäppe, millega saab näiteks mõõta läbitud kilomeetreid, põletatud kaloreid ja pulssi. Küsitlusest selgus, et selliseid nutikaid abilisi kasutab iga seitsmes sakslane.
Teiselt poolt on aga just arvuti ja nutiseadmete taga istumine Technicker Krankenkasse juhatuse esimehe Jens Baasi sõnul üks peamistest põhjustest, miks üha enam inimesi end vähem liigutab. «Üle kolmandiku sakslasi liigutab end iga päev vähem kui pool tundi. Seda on ilmselgelt liiga vähe,» lisas ta.
Sellel tagajärjeks on sage haigestumine: eelmisel aastal olid sakslased haiguslehel rekordilise aja: keskmiselt 15,4 päeva. Kõige rohkem probleeme on käte-jalgadega, mistõttu viibivad sakslased haiguslehel keskmiselt kolm päeva aastas. Üha enam muret teevad ka seljahädad ning südame ja veresoonkonna haigused.
Sellegipoolest ütleb üle 40 protsendi sakslastest, et tööpäev on nii väsitav, et kõige parema meelega veedavad nad vähemalt õhtu kodus diivanil. 18–39-aastastest teeb seda koguni 55 protsenti.