:format(webp)/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
/nginx/o/2011/01/20/501554t1h1e8f.jpg)
Euroopa Parlamendi liikmed kiitsid eile heaks õigusakti, mis täpsustab teises liikmesriigis tervishoiuteenuseid kasutada soovivate patsientide õigusi. Piiriülese arstiabi vajalikkust näeb parlament muu hulgas väga pikkade ravijärjekordade probleemi lahendamiseks.
«Piiriülesed tervishoiuteenused võivad osutuda eriti vajalikuks nende patsientide jaoks, kes on väga pikas ravijärjekorras või kelle jaoks nende oma liikmesriigis ei ole ravivõimalusi,» rõhutati parlamendi Eesti infobüroo väljasaadetud pressiteates.
Heakskiidetud õigusakt paneb paika eelkõige teises riigis saadud arstiabi kulude hüvitamise reeglid. Nende järgi hüvitatakse Euroopa Liidu kodanikule teises liikmesriigis saadud raviteenuste kulud, kui patsiendil oleks olnud õigus saada sellist ravi kindlustuse kulul oma koduriigis. Seejuures hüvitatakse kulutused samas ulatuses, nagu seda oleks tehtud koduriigis saadud ravi puhul.
Prantsusmaad esindav raportöör Françoise Grossetête märkis teisipäeval toimunud arutelul, et õigusakti heakskiitmine on oluline ka patsientide jaoks. «Patsiente ei jäeta enam omapäi, kui nad soovivad saada ravi teises liikmesriigis ja hüvitist. Käesolev direktiiv täpsustab lõpuks ometi patsientide õigusi, sest siiani on need olnud väga hägused.»
Lisaks reeglitele kohustab akt Euroopa Liidu liikmesriike looma piiriüleste tervishoiuteenuste kontaktpunkti, et lihtsustada patsientide jaoks info kättesaadavust. Kontaktpunktid osutavad ka abi võimalike probleemide korral.
Kõik nimetatud reeglid praegu veel kehtima ei hakka. Järgmise sammuna peab nõukogu teksti ametlikult heaks kiitma ning pärast direktiivi jõustumist on liikmesriikidel kohustus see 30 kuu jooksul üle võtta.