:format(webp)/nginx/o/2017/03/23/6483703t1h9be1.jpg)
Tervise Arengu Instituudi eksperdi Tagli Pitsi sõnul on märtsis avaldatud toitumis- ja liikumissoovitused varasemast leebemad.
Ekspert: toitumissoovitused muutusid leebemaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uutes soovitustes ei piirata Pitsi sõnul enam näiteks nii rangelt, kui palju valke, rasvu või süsivesikuid päevas sööma peaks, kirjutab Med24.
Kui varem oli soovituslik, et valgud annaksid keskmiselt päevasest energiast 10–15 protsenti, siis nüüd on piirid laienenud ning nad võivad anda 10–20 protsenti. Rasvade soovituslik vahemik on 25–30 protsendi asemel nüüd 25–35 protsenti ning süsivesikute vahemik 55–60 protsendi asemel 50–60 protsenti.
Rohkem valikuid pakub ka uuenenud toidupüramiid. «Selles puuduvad korrused ja piirid toidugruppide vahel, rõhutamaks, et segatoidulise inimese menüüs on võrdselt olulised kõik viis põhitoidugruppi: teraviljatooted ja kartul; puu- ja köögiviljad ning marjad; piim ja piimatooted; toidugrupp kala-muna-linnuliha-liha; lisatavad toidurasvad, pähklid, seemned ja õliviljad; ning et teatud piirides on võimalikud ka asendused eri gruppide vahel,» selgitas Pitsi.
Puu- ja köögivilju on soovitatav süüa minimaalselt viis portsjonit (ehk 500 grammi) päevas, millest umbes kolm viiendikku peaksid olema köögiviljad. Valmistooteid soovitavad tervisedendajad süüa võimalikult harva ning alati eelistada värskest toorainest ise valmistatud toite.
Riiklike liikumissoovituste kohaselt peaksid lapsed ja noorukid aktiivselt liikuma vähemalt 60 minutit päevas. Täiskasvanud, sealhulgas eakad, peaksid iga nädal aktiivselt liikuma 150 minutit keskmise intensiivsusega (südame löögisagedus ja hingamine kiirenevad) või 75 minutit kõrge intensiivsusega. Soovitatav on nädalane koormus jagada ühtlaselt. Istumis- ja ekraaniaega tuleks aga vähendada.