Mitu sammu päevas päästaks südamehaigustest?

Jalatsid tuleb seada jooksuvalmis Foto: Hechtenberg / Caro / Scanpix

Kui seni on soovitatud tervise hoidmiseks ja säilitamiseks teha päevas vähemalt 10 000 sammu, siis värske uuringu järgi oleks südame tervise heaks kasulik astuda rohkem, lausa 15 000 sammu päevas.

Uuringus jälgisid teadlased Šotimaa postitöötajaid vanuses 40–60 eluaastat, kirjutab Health. Osal neist oli istuv töö, teised viisid kirjad, ajalehed ja muu vajaliku inimesteni jalgsi, mitte auto või jalgrattaga ringi liikudes.

Enne uuringu algust hinnati vabatahtlikult uuringust osa võtnud inimeste südame isheemiatõve tekkimise riskitegureid. Samuti mõõdeti nende vere suhkru, kolesterooli ja triglütseriidide sisaldust (triglütseriidid on veres olevad rasvad; kui neid on liiga palju, siis võivad need olla üks südamehaiguste riskiteguritest – toim). Ka vaatasid teadlased üle osalejate vööümbermõõdu, kehamassiindeksi ja vererõhu näitajad.

Pärast seda paluti 111 osalejal kanda seitse päeva kogu ööpäeva aktiivsusmonitori. Seega kanti seda ka pärast tööpäeva kodus ja nädalavahetusel.

Osalejate liikumisharjumused olid väga erinevad. Näiteks istus mõni kontoritöötaja ühes ööpäevas tööl ja kodus kokku üle 15 tunni, samal ajal kui osa postivedajaid töö ajal peaaegu ei istunudki.

Kogutud andmete analüüsil selgus, et istuva eluviisiga töötajatel esines rohkem riskitegureid südamehaiguste kujunemiseks kui liikuva elustiiliga töötajatel. Samuti olid istuva eluviisiga töötajatel laiem vöökoht, suurem kehamassiindeks ning veres suurem triglütseriidide sisaldus ja väiksem nn hea kolesterooli sisaldus.

Need tulemused jäid samaks ka siis, kui uurijad võtsid arvesse osalejate vanust, perekonna ajalugu seoses südamehaigustega ja öövahetusi, mis teadaolevalt võivad samuti südamehaiguste kujunemise riski mõjutada.

Paremaid tulemusi said jalgsi posti jaganud töötajad. Nende iga päev läbitud töömarsruudi pikkus oli seitse miili ehk veidi üle 11 kilomeetri. Selle vahemaa läbimisel astuti üldiselt umbes 15 000 sammu. Neil inimestel olid ainevahetuse näitajad normaalsel tasemel ja neil ei esinenud ka suurenenud südamehaiguste tekkimise riski.

See teadustöö oli üks esimesi, mis näitas, et füüsiline aktiivsus aitab tõesti vähendada südamehaiguste tekkimise riski ja istuval eluviisil on vastupidine mõju. Küll aga on endiselt raske täpselt öelda, kui palju samme peaks inimene iga päev minimaalselt tegema, et südamehaigustest pääseda. Näiteks praegu palju räägitud igapäevased 10 000 sammu ei ole leidnud teaduslikku kinnitust, kirjutab New York Times.

Samas nendivad uuringu autorid, et nii palju kõndimist pole enamikule inimestest otstarbekas lahendus, kui nad just ei tee tööd, mis nõuab sellises mahus liikumist. Teadlased tõdesid, et selles uuringus toodud variant südamehaiguste riski taset nullida on väljakutse ja keeruline on säilitada riskitaset sellisel tasemel, kui just amet seda ei soosi.

Seega ei tasu heituda, kui igapäevane 15 000 sammu tundub ebareaalne eesmärk. Tegelikult tuleb tervisele kasuks igasugune liigutamine. Näiteks hommikune jalutuskäik, lõunasöögiks veidi kaugemale toitlustuskohta kõndimine või õhtune trenn. Kõik need tegevused kokku aitavad koguda samme ja nii terviseseisundit hoida või parandada.

«Peamine on see, et inimeste ainevahetus ei ole üldiselt hästi kohanenud meie üsna hiljuti tekkinud harjumusega pikka aega järjest istuda,» rääkis uuringu kaasautor William Tigbe Inglismaa Warwicki meditsiinikoolist.

Tema sõnul kõndisid inimesed küttide ja korilastena toidu saamiseks palju kilomeetreid. «Nüüd peame muutma oma argipäevarütmi nii, et saaksime teha pikalt istumise vahepeal mitu lühikest kõndimispausi,» nentis teadlane, soovitades laudu, mille taga saaks tööd teha püsti seistes.

Uuring avaldati ajakirjas International Journal of Obesity.