Trenn, mis mõjub hästi ajule

Nii kõndides kui ka joostes kuulatakse sageli muusikat. Foto: Panther Media / Scanpix / Sergejs Rahunoks

Ajutööle mõjub hästi kõndimine, sest nii liiguvad rõhulained arterite kaudu ajju ja parandavad aju verevarustust. 

Uued andmed annavad alust arvata, et aju verevool on väga dünaamiline, rääkis uuringut juhtinud teadlane Ernest Greene Uus-Mehhiko Highlandsi ülikoolist, kirjutab News Max. Teadlased lisasid, et ka rattaga sõitmine ja jooksmine võivad parandada ajufunktsioone ja üldist heaolu treeningu ajal.

Varasemalt on peetud vere kandumist ajju nn tahtmatuks tegevuseks, mida ei mõjuta trenn või vererõhu muutused. Samas tõi eelmine uuring välja, et jalgade töö jooksmise ajal seostub lainete kandumisega arterites, mis aitavad reguleerida aju verevarustust. Need lained on sünkroonis jooksja südamerütmi ja sammudega, selgitasid uuringu autorid.

Värskes uuringus jälgisid uurijad kõndimise mõju. Kasutades ultraheli tehnoloogiat mõõtsid nad unearteri diameetrit ja vere voolamise kiirust 12 tervel noorel täiskasvanul, et saada teada nende verevool ajju nii kõndimisel kui ka paigal seistes. Osalejaid jälgiti ka puhkeseisundis.

Uuringust selgus, et kõndimine suurendas märgatavalt verevoolu ajju. Verevool ei olnud küll nii suur kui joostes, kuid märgatavam kui näiteks jalgrattaga sõites. Teadlase sõnul on üllatav, et selliste loogiliste järelduste jõudmiseni on läinud nii kaua aega.

Selle uuringu tulemusi esitletakse eeldatavalt järgmisel esmaspäeval Ameerikas Chicagos.