:format(webp)/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2011/05/06/573027t1hed4b.jpg)
Hiljutine laiaulatuslik uuring tõestas, et regulaarne treening vähendab vähipatsientide suremust poole võrra.
Murranguline uuring: treenimine suurendab vähist paranemist poole võrra
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Austraalia ja USA teadlaste koostöös valminud murrangulise uuringu tulemuste järgi on treening efektiivne täiendav abivahend, mis võitleb vähiravi kahjulike mõjudega, vähendab vähki suremise riski ja haiguse kordumise võimalust ning parandab patsientide üleüldist heaolu, kirjutab Newsmax.
Ligi 70 000 vähipatsiendi meditsiinilisi andmeid analüüsinud uuring pakub siiani kõige kindlamaid tõendeid treeningu kasulikkuse kohta vähiravis. Uuringu juhtivteadur dr Prue Cormie loodab, et avaldatud uuringutulemused innustavad vähihaigeid spordiga tegelema ja arste treeningut samamoodi «välja kirjutama», nagu nad kirjutavad välja ravimeid.
Austraalia katoliikliku ülikooli tervise ja vananemise instituudi juhtivteadur dr Prue Cormie viis uuringu läbi koostöös dr Kathryn H. Schmitziga Pennsylvania Perelmani meditsiinikoolist. Cormie sõnul seisneb uuringu uudsus selles, et töö on kõige ulatuslikum ja kõikehõlmavam analüüs olemasolevatest andmetest.
Meditsiiniteadlased lahkasid sadat uurimust üle maailma, et kinnitada oma peamist järeldust – suremus vähipatsientide seas, kes treenivad regulaarselt, langes peaaegu poole võrra. Võrreldes patsientidega, kes ei treeninud, langes sporti harrastavate patsientide suremus kuni 44 protsenti. Lisaks suremuse vähendamisele langes risk uuesti vähki haigestuda kuni 35 protsenti. Füüsiline aktiivsus vähendas ka keemiaravi ja muude vähiteraapiate kõrvalmõjusid.
Uuringust selgus, et treeningu tüüp ei ole oluline ja igasugusel treeningul oli positiivne mõju. Siiski tõi Cormie välja, et eriliselt kasutoovaks osutusid kõndimine ja raskuste tõstmine. Treeningu sagedus ja koormus on määrav, sest vähki suremise risk oli märgatavalt madalam neil, kes treenisid rohkem, võrdluses nendega, kes ei olnud füüsiliselt nii aktiivsed.
Austraalia vähi nõukogu toitumise ja füüsilise aktiivsuse eestkõneleja dr Kathy Chapman arvab, et uuring võiks muuta seda, kuidas arstid vähipatsiente ravivad. Tema sõnul on kümne aasta jooksul kogunenud tõestust selle kohta, et treening on tõhus täiend tavalisele vähiravile – eriti soolestiku-, rinna- ja eesnäärmevähi käes kannatajatele. Vähki haigestunud, kes seovad oma elustiili treeninguga, surevad raskesse haigusesse vähem ning elavad kvaliteetsemat elu. Treenimine on näidanud leevendavat mõju väsimusele, mis on üks levinumaid vähiravi kõrvaltoimeid.
Uuring avaldati ajakirjas Epidemiologic Reviews.