Sarnaselt veregruppidele saab inimesi rühmitada soolestikus elavate bakteripopulatsioonide põhjal, kirjutab TÜ teadusportaal Novaator.
Soolestiku bakterid jagavad inimesed kolmeks
25. aprill 2011, 16:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadmine soolebakterite olulise rolli kohta imetajate elus on üsna uus. Meie sees ja peal tegutseb võimas vägi, mis ületab keharakkude arvu enam kui kümme korda. Närilistel tehtud katsete abil on näidatud, et mikrofloora mõjutab nii kehakaalu kui ka immuunsust.
Seetõttu uurivad mikrobioloogid inimese keha bakterikooslusi väga usinalt. USAs tegutseb suur uurijate rühm, kes loodab kindlaks teha kõik terve inimese kehas elutsevad bakterid, olgu nende koduks siis hingamisteed, nahk, soolestik või kuse-suguteed.
Euroopa teadlasi ühendav konsortsium keskendub soolestikus elutsevatele mikroobidele. Nende töö esimesed tulemused ilmusid ajakirjas Nature ning selle põhjal võib inimesed soolebakterite järgi jagada kolme rühma.
Soolestiku mikrofloora kolme põhitüübi eristumine oli ka uurijatele suureks üllatuseks. Prantsusmaal töötava Dusko Ehrlichi sõnul ei ole tüübid seotud inimeste vanuse, soo, rahvuse ega toitumisharjumustega.
Bakterite liigiline mitmekesisus võib olla seotud erinevate veregruppidega. Teise võimalusena on mikroobiuurijad välja pakkunud, et bakterikooslused sõltuvad inimese ainevahetusest. Samuti ei saa välistada, et kõige olulisemat rolli võivad mängida need bakterid, kellega vastsündinu kõigepealt kokku puutub.
Teadlased andsid kolmele bakterikoosluse tüübile nimed domineerivate perekondade järgi - Bacteroides, Prevotella ja Ruminococcus. Uurimisrühma liikmete arvates mõjutavad soolebakterid seda, miks mõned inimesed dieetidest hoolimata kaalus juurde võtavad, samuti võib teatava mikroobikooslusega inimestel sagedamini olla iseloomulikku kõhuvalu.