Naistearst Lee Padrik annab nõu: kui kaua kestab HPV vaktsiini mõju?

Triin Ärm
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaktsineerimise kohta levib palju müüte.
Vaktsineerimise kohta levib palju müüte. Foto: Joe Raedle/AFP / Scanpix

Riiklikkuse immuniseerimiskavva lisatud HPV vaktsiini kohta levib erinevat infot. Tartu Ülikooli kliinikumi naistearst Lee Padrik vastab Postimehe lugejate HPV teemalistele küsimustele. 

Kas juba HPV-ga nakatunud inimene võib ennast vaktsineerida? Kas see võib olla ka ohtlik?

Jah, võib küll vaktsineerida, see ei ole ohtlik. Kui inimene on vaktsineerimise hetkel mõne vaktsiinis sisalduva HPV tüübiga nakatunud, siis nende tüüpide vastast kaitset ta ei saa, aga saab kaitse kõikide teiste vaktsiinis sisalduvate tüüpide suhtes. HPV vaktsiin ei sisalda üldse viiruse DNA-d (ei elusat ega surmatud), vaid koosneb viiruse sarnastest osakestest, mis imiteerivad viirust, et esile kutsuda kaitsekehade teket. Mingit reaktsiooni vaktsiini koostisosade ja olemasoleva viiruse vahel ei toimu.

Ametliku vaktsiiniskeemi läbimise järgselt tekkiv kaitse kestab vähemalt 20 aastat. Nii väidetakse selles artiklis riiklikusse vaktsineerimiskavasse lisatud Gardasil 9 vaktsiini kohta. Minu küsimused: 

  • Millal hakati Gardasil 9-ga vaktsineerima?
  • Mis aastal hakati seda testima ja mitu aastat kestis testperiood? (Kui see testiperiood oli lühem kui Gardasil 9 vaktsiini kaitse toimeks väidetud üle 20 aasta, siis midagi ju siin ei klapi ehk tegemist on valeväitega, kuna testimise aeg on lühem, kui tolle vaktsiini kaitse toimeks väidetud aeg.)
  • Mitme inimese peal ja mis riikides seda testiti? Palun esitage tolle testiperioodi tulemused.
  • Mis aastal sai valmis Gardasil 9 vaktsiin?
  • Kas Gardasil 9 vaktsiinis ongi kõik need HPV tüved, mis Eesti naistel on, ja tulevikus enam neisse keegi ei haigestu? Kui ei ole Gardasil 9 tüved, siis mis mõtet on sellel vaktsiinil, enese mürgitamisel, vaktsiini tüsistuste ja ka surmadega riskimistel?

HPV vaktsiinide väljatöötamise ajalugu ulatub aastasse 1997, kui Merck alustas esimesi uuringuid monovalentsete vaktsiinidega. Neljavalentse vaktsiini (HPV tüübid 16,18,11,6) uuringud algasid 2000. aastal ja kasutusse jõudis see vaktsiin esimesena aastal 2006, sellele järgnes kohe kahevalentse vaktsiini (HPV tüübid 16,18) kasutuselevõtt aastal 2007.  Üheksavalentne (HPV tüübid 6, 11, 16, 18, 31, 33, 45, 52, 58) vaktsiin on järgmine etapp neljavalentse vaktsiini arenguteel.

2005. aastal alustati 9-valentse vaktsiini täiendavate HPV tüüpide ( 31, 33, 45, 52, 58) uuringutega. Kuna 9-st 4 tüve (6, 11, 16, 18) on 9-valentse vaktsiini koostises, siis nende tüvede kaitse kestvus on meil teada neljavalentsega tehtud uuringutest. Teostatud on ka 4- valentse ja 9- valentse vaktsiini omavaheline võrdlusuuring, mis näitas nn vanadele tüüpidele võrdseid tulemusi.   

Üheksavalentne vaktsiin registreeriti Euroopa Ravimiametis 2015. aastal. Kestuselt pikim 4-valentse vaktsiiniga tehtud uuring on 12 aasta pikkune ja 9-valentse vaktsiini uuring kuue aasta pikkune.

Lisaks nendele kliinilistele uuringutele, mis eelnevad vaktsiinide registreerimisele, toimub uuringu vormis ka vaktsineeritud isikute jälgimine ning ohutuse ja kaitse püsimise pidev hindamine. Näiteks kestab selline uuring neljal Põhjamaal: Norras, Rootsis, Taanis ja Islandil. Avaldatud on 12 aasta tulemused, mis näitavad, et neljavalentse vaktsiini kaitse kestab ja vaktsiin on ohutu.

Oodata on 14 aasta tulemusi. Arvata võib, et ühegi vaktsiini efektiivsus ei kao päevapealt. USA Vaktsineerimise Nõuandva Komitee (Advisory Committee on Immunization Practices - ik) eksperdid on arvanud, et HPV vaktsiini kaitsev toime on sarnane B-hepatiidi vaktsiini omale ning võimalik, et ka HPV vaktsiinide puhul ei ole tõhustusdoosi vaja teha. Seda me aga hetkel veel ei tea, aeg näitab.

9-valentse vaktsiini uuringud on olnud mahukad ja hõlmanud inimesi erinevatest vanusegruppidest ja riikidest. Tulemuste tõestus saab alguse neljavalentse vaktsiini uuringutest, mis on hõlmanud 33 000 osalejat 33-st erinevast riigist. Lisaks 9-valentse vaktsiini täiendavate HPV tüüpidega seotud uuringud, mida on teostatud 15 000 inimesele vanuses 9-26 eluaastat 31 riigis ja 6 kontinendil. Kokku on maailmas manustatud 270 milj. erinevate HPV vaktsiinide doosi.

Eestis on olemas kõik 9-valentses vaktsiinis sisalduvad HPV tüübid. Uuringud näitavad, et Eestis esineb kõrge riskiga (eh vähki tekitavaid) HPV tüüpe rohkem kui maailmas keskmiselt. Need 7 (16, 18, 31, 33, 45, 52, 58), mis sisalduvad 9-valentses vaktsiinis põhjustavad kokku 90 protsenti kõikidest emakakaelavähkidest.

Kui enamus on vaktsineeritud, siis ringleva viiruse hulk väheneb ja tõepoolset inimesed enam ei haigestu. Praegu on juba näha, et vaktsineeritud noorte hulgas on genitaalkondüloomidesse (tekitajad HPV 6 ja 11) ning emakakaela vähieelsetesse seisunditesse haigestumine nendes riikides, kus enamus on vaktsineeritud, on tunduvalt vähenenud.

Nii Maailma Tervishoiu Organisatsioon kui ka Euroopa Ravimiamet on uuringutele toetudes korduvalt kinnitanud, et HPV vaktsiinid on väga ohutud ning ei põhjusta ühtegi kroonilist haigust ega surma. Vaktsiiniuuring haarab suurt hulka inimesi ja võib juhtuda, et mõni inimene mingil põhjusel uuringu ajal või järgselt sureb. 9-valentse vaktsiini uuringutes ei ole olnud ühtegi surmajuhtumit, mida saaks seostada vaktsiiniga ja need on ametlikult kinnitatud andmed.

Kas HPV vaktsiinide toime võib ajaga kaduda, kuna tüved on n-ö edasi arenenud? Mul tehti see vaktsiin umbes kümme aastat tagasi, kui olin 17-aastane. Kas pean siis selle vaktsiini tingimata uuesti tegema, et oleksin kaitstud?

Ei, uuesti vaktsineerida ei ole vaja. Viiruse tüüpide muutumist ei ole täheldatud. 10 aastat tagasi tehtud vaktsiini toime kestab ka praegu. 

Kas lapsel võib olla juba sündides HPV? Kui sai selle rasedalt emalt, sünnituse käigus vmt. Kuidas ma teada saan, et äkki mul on HPV?

HPV infektsioon levib peamiselt sugulisel teel. Uuringud on leidnud, et nakatunud ema emakakaela, platsenta koe ja nabaväädi vere ning vastsündinu suuõõne HPV tüüpide kooslus on sünnituse ajal sarnane. Kuid see teadmine ei peaks meid ehmatama, kuna juba 2 kuud peale sünnitust seda sarnasust enam ei leita. Seega raseduse või sünnituse ajal emalt saadud infektsioon ei jää lapsel enamusel juhtudest püsima.

Lihtsalt enesele teadmiseks ei ole mõtet HPV analüüsi teha, eriti kui on tegemist alla 30 aastase inimesega. Tõenäosus on suhteliselt kõrge, et mingil eluhetkel on mõni kõrge riski viirustest positiivne. Enamusele meist on see mööduv olukord. Viirust soovitatakse määrata üle 30 aastastel naistel emakakaela analüüsist. Negatiivne vastus annab vähemalt 5-aastase garantii, et selle aja jooksul ei saa emakakaelal olulisi muutusi tekkida.

Loe ka teisi HPV vaktsiiniga seotud küsimusi ja vastuseid SIIT. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles