/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/04/02/7744305t1hb026.jpg)
Kui trenn saab lõpuks tehtud, tahad kindlasti kiirelt end pesta ning koju minna. Paljud jätavad trennijärgse venitamise unarusse, sest see võtab liigselt aega, ent see pole kuigi arukas tegu.
4 olulist põhjust, miks ei tohi trennijärgsest venitamisest loobuda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajakiri Shape avaldab neli head põhjust, miks tuleks venitused kaasata oma tavapärasesse treeningrutiini.
See kontrollib treeningujärgset verevoolu. Treeningu käigus verevool lihastesse kiireneb, ent kui trenni järsult katki jätad, võib vererõhk kiirelt langeda ja uimase tunde tekitada. Lisaks on risk minestada. Selle vältimiseks ongi hea, kui saad pärast trenni rahulikult umbes viis minutit venitada ja verevoolu jõuab taas stabiilseks minna. Venitamine vähendab veres ka piimhappe kontsentratsiooni, mis tagab lihaste kergema taastumise.
See võtab pulsi taas kontrolli alla. Treeningu ajal tõuseb ka kehasisene temperatuur, mis tähendab muuhulgas seda, et veresooned on laienenud ning süda taob kiiremini kui tavaliselt. Kui venitamine pärast aktiivset trenni vahele jätta, muutub pulss kiiresti ning võib seepärast panna südamele lisakoormuse. Seega on oluline ka pulss pärast trenni aeglaselt kontrolli alla saada. Hea on näiteks jooksutrenn lõpetada aeglase kõnniga või tantsutrenn rahulikumas tempos lauluga.
See aitab vigastusi vältida. Igasugu nikastused ja lihasrebendid saavad tihti alguse sellest, et jätame venituse vahele nii enne kui ka pärast trenni ning koormame end liigselt. Kuna treeningu käigus on lihaskiud olnud pinge all, siis on hea neid pärast venitada, et saavutada maksimaalne liikuvus. Selleks sobivad igasugu sirutused, painutused ja miks mitte joogapoosidki.
See parandab painduvust. Parim aeg oma painduvuse arendamiseks on siis, kui lihased on soojad ja keha higine. Siinkohal on aga paremad pigem dünaamilised harjutused, mille käigus natuke end liigutad, mitte ei pane ühtainust lihast kohe jäigas poosis pinge alla. See vähendab nii vigastuste riski, leevendab seljavalu kui ka parandab sportlikku võimekust. Kui võtta iga treeningu järgselt aega sirutusteks ja venitusteks, muutud ajapikku aina painduvamaks.