Teeme selgeks: mis on Põhjamaade dieet ja miks me sellest rohkem eeskuju võiks võtta

Kala ja köögivili on Põhjamaade dieedis omal kohal. Foto: Panther Media/Scanpix

Põhjamaade toitumine on eksisteerinud nii kaua, kui on Norra, Rootsi, Taani, Islandi ja Soome aladel olnud elanikke. Uus Põhjamaade dieet tõusis huviorbiiti 2004. aastal, mil seda hakkasid promoma siinsed kokad. Nüüdseks on läinud piisavalt aega mööda, et selle menüü kasulikkusest saaks selgeid järeldusi teha.

Tänavu mais asus ka maailma terviseorganisatsioon (WHO) takka kiitma Põhjamaade dieedi head mõju, kuna see aitab alandada vererõhku ja kolesteroolitaset ning ennetada haigestumist südame-veresoonkonna haigustesse ja II tüübi diabeeti. Kahtlemata aitab see toitumisviis ka kaalu säilitada, vahendab Duluth. Möödunud nädalal tõi WHO välja, et häda ülekaaluga on nüüd tekkinud just neil rahvastel, keda muidu peeti tervisliku Vahemeremaade dieedi eestvedajateks.

Põhjamaade dieedis on oluline roll taimsel toidul, eriti hooajalistel puu- ja köögiviljadel. Suurem osa taldrikust peaks koosnema köögiviljadest, millele on lisatud mõni teravili või muu hea süsivesikuallikas, samuti tükk kala, väherasvast liha või piimatoodet. Toit valmistatakse enamasti rapsi- või rapsiseemneõliga.

Köögiviljade osas on rõhk just erinevatel kapsalistel, brokolil, porgandil, peedil, kartulil ja kaalikal. Kõik need köögiviljad sisaldavad hädavajalikke vitamiine, mineraalaineid ja kiudaineid. Nimetatud köögiviljad sisaldavad fütotoitaineid, mida on seostatud nii vähiriski, põletike kui ka südame-veresoonkonna haiguste riski vähendamisega.

Ka puuviljad pakatavad olulistest vitamiinidest ja mineraalainetest ning neilgi on oma osa Põhjamaade dieedis. Samas eelistatakse just marju - mustikaid, maasikaid, vaarikaid, murakaid, pampleid, pohli. Marjad sisaldavad antioksüdante, nende seas antotsüaniine, mida seostatakse vererõhu reguleerimisega. Uuringutega on ka näidatud, et marjade söömine aeglustab vananemisega kaasnevat taandarengut.

Põhjamaade dieet keskendub ka rukkile, odrale ja kaerale, mida on saadaval igas toidupoes ja neid tarbitakse tihti pudruna, leiva kujul jm. Toitumissoovitused näevad ette kolm korda nädalas kala tarbimist, eriti kiidetakse rasvast kala nagu heeringas, makrell ja lõhe. Neid võiks tarbida kaks portsjonit ning ühe jätta lahjema kala, näiteks tursa tarvis. Toitumine on üsna madala rasvade osakaaluga, peamiselt tulebki see kalast ning õlidest. Nii kala kui rapsiõli sisaldavad suuremas osas häid, küllastumata rasvhappeid, mis aitavad samuti haigusi ennetada ning kolesterooli kontrolli all hoida.

Ülejäänud dieet koosneb väikesest osast lahjast lihast, munast, pähklitest ja piimatoodetest. Eelistatakse tailiha ning linnuliha, piimatoodetest on populaarne vähese rasvasisaldusega skyr. Dieet ei hõlma töödeldud toite (lihatooted, valmistoit) ega magusaid jooke. Põhjamaade dieedis ei loeta kaloreid, vaid keskendutakse normaalsetele toiduportsjonitele ning eri toidugruppide tasakaalus vahekorrale. Järgitakse taldrikureeglit, mille kohaselt tarbitakse suur osa süsivesikuid (täistera, köögiviljad, puuviljad), väike osa jääb valkudele (liha, kala, piimatooted) ning menüüs napib rasvaseid ja suhkrurikkaid toite.

Põhjamaade dieet on sarnane Vahemeremaade omaga, kus on samuti põhiline rõhk puu- ja köögiviljadel, täisteratoodetel ning mõõdukas koguses kalal ja lihal. Kummagi toitumisviisi eeliseks on hind, kuna kohalikke puu- ja köögivilju, marju, liha ning kala tarbitakse eriti nende hooajal, mil hind pole kuigi kõrge.