:format(webp)/nginx/o/2018/06/18/7907663t1h2eba.jpg)
Naised, kes kirjeldavad end kui varajasi ärkajaid, satuvad väiksema tõenäosusega depressiooni, öise eluviisiga naistel kipub see aga sagedamini esinema.
Öise eluviisi harrastajaid ohustab see vaimse tervise häire
/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)
18. juuni 2018, 10:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enam kui 32 000 naisega tehtud uuringust selgus, et naistel, kes ärkavad loomulikult varavalges ning viibivad kauem aega päevavalguse käes, on märksa väiksem risk psüühikahäirete tekkeks, vahendas Independent.
Colorado Ülikooli ning Bostoni naistekliiniku teadlased uurisid seoseid meeleoluhäirete ja kronotüübi vahel. Kronotüüp väljendab seda, kas inimene on aktiivsem pigem hommikuti või õhtuti. Siin sai võrrelda näiteks varaseid ööbikuid, kes ärkavad vara ning lähevad varasel ajal magama ning öökulli-tüüpi inimesi, kes eelistavad tegutseda õhtupimeduses.
Kui analüüs 2009. aastal algas, ei olnud ühelgi 32 470 osalenud naisest diagnoositud depressiooni. Toona pidas 37 protsenti naistest end varaseks ärkajaks, 53 vahepealseks ning 10 protsenti öökullideks. Uuringus osalejate keskmine vanus oli 55 eluaastat. Kui neli aastat väldanud uuringuperiood läbi sai, täheldati 290 «öökulli-kategoorias» oleval naisel depressiooni teket.
Uuringus leiti, et hilisematel ärkajatel on suurem tõenäosus langeda depressiooni isegi siis, kui teised ohustavad tegurid (üksi elamine, suitsetamine, vallalise suhtestaatus) kõrvale jätta.
«See ütleb meile, et kronotüübil võib olla suuremgi mõju depressiooni tekkele kui keskkondlikel ja elustiili puudutavatel teguritel,» sõnas uuringu juhtivautor Celine Vetter. Põhjus peitub tema sõnul selles, et kronotüüpi mõjutab aeg, mil inimene viibib päevavalguse käes ning see omakorda määrab ka depressiooniriski tõenäosuse.
Järgmise tähtsa sammuna tuleb Vetteri arvates välja selgitada, kas seos on ka kronotüübi ning geneetika vahel ehk kui näiteks ema on hommikuinimene, siis kas selliseks saab tõenäoliselt ka tütar. Samas rõhutas Vetter, et uuringutulemus ei tähenda, et öise eluviisiga inimesed peaksid hakkama kartma, et neil areneb kindlasti välja depressioon.
«Kronotüüp on depressiooniriski puhul olulise, aga pigem väikse efektiga. Ennekõike tuleb depressiooni ennetamiseks piisavalt magada, olla füüsiliselt aktiivne, veeta aega õues, mitte ajada sassi päeva- ja uneaega ning viibida võimalikult palju päevavalguse käes,» lisas ta.