Sisuturundus

Mida teha, et mitte haigeks jääda?

FOTO: pexels.com

Kuidas oma immuunsüsteemi tugevana hoida ja ennetada kõiki neid vastikuid viirushaiguseid, mis talvel hoogsalt taas levima hakkavad? Nõu annab Apotheka apteeker Kerli Valge.

Esmalt tuleks immuunsust tugevdada siiski mitmekülgse toidulauaga. Sööma peaks rohkem puu- ja köögivilju, tsitruselisi, teravilju ja tervislikke rasvu. Väidetavalt aitab puu- ja juurvilja söömine suurendada antioksüdantide kogust organismis, mis omakorda hävitab vabad radikaalid juba eos.

Olenemata sellest, kui palju värsket kraami tarbitakse sügiseti, kipuvad need varud kestma vaid kaks kuni kuus nädalat. Näiteks B1-vitamiin püsib organismis vaid kolm kuni neli päeva. Seda enam, et tegelikult ei sisalda värsked puu- ja köögiviljad sugugi mitte kõiki vajalikke vitamiine. Nendes on küll väga palju C-ja A-vitamiine, kuid tihtipeale mitte piisavalt B-vitamiini.

Nii hakkavadki sügisel taas kimbutama vanad probleemid: väsimus, stress ja nõrgenenud immuunsüsteem. Kuidas seda vältida?

Hoolikas kätepesu

Korralik kätehügieen aitab nakkushaigusi eemal hoida, seepärast tasub just viirushaiguste leviku ajal käte puhastamisele rõhku panna. Vähene käte hügieenile tähelepanu pööramine on kõige tavalisem nakkuste leviku põhjus. Nakkushaiguste vältimiseks on tark hoida käed puhtad nii kodus, koolis, restoranis kui ka kõikjal mujal.

Kui pesta käsi seebi ja veega 15 sekundit, väheneb neil võõra mikrofloora hulk 10 korda, 30 sekundi jooksul aga juba ligi 1000 korda.

Käte antiseptikat tehakse alkoholi põhjal valmistatud antiseptikuga 30 sekundi jooksul. See vähendab bakteriaalset mikrofloorat käenahal 10 000 korda. Kui vahend on aga nahal 60 sekundit, väheneb bakteriaalse mikrofloora hulk kuni 100 000 korda. Seega on antiseptika palju tõhusam, kui pesemine seebi ja veega.

D-vitamiin aastaringselt kasutusse

Paljud inimesed katkestavad suveperioodiks D-vitamiini võtmise, mis võib olla viga. Tegelikult on erinevad uuringud tõestanud, et meie laiuskaardil elavad inimesed võiksid D-vitamiini juurde manustada aastaringselt. Sellest, et kehas võib nappida D-vitamiini, annavad märku erinevad väsimustunnused: jõuetus, lihaste nõrkus, kurnatus. Lisaks võib esineda raskustunne jalgades, valu luudes, sagedased infektsioonhaigused, depressioon. Reeglina tähendab see seda, et D-vitamiini on organismis tunduvalt vähem kui normaalseks peetakse.

D-vitamiini vaeguse saab väga lihtsalt kindlaks teha vereproovi abil. Kõrgeim D-vitamiinivaeguse risk on inimestel, kes tervislikel või muudel põhjustel liiguvad väljas vähem ega saa nahale otsest päikest. Riskirühma kuuluvad lapseootel või imetavad emad, aga ka näiteks sisealadega tegelevad sportlased ning eakad ja liikumispuudega inimesed.

Apteegis leidub D­-vitamiini preparaate mitmesugusel kujul: tablettide, närimistablettide, kapslite, tilkade ja spreidena.  D-vitamiini on võimalik saada ka söögiga. Loomset päritolu toiduainetest saadakse vitamiini D3 ehk kolekaltsiferooli – sellisel kujul omastab keha D-vitamiini oluliselt paremini kui taimset päritolu toidust. Headeks D-vitamiini allikateks on rasvane kala, munakollane, maks ja kalamaksaõli.

B-vitamiinid

Pime aeg mõjutab ka enesetunnet. Töö­ või koolirutiiniga harjumine võtab aega, põhjustab stressi ja väsimust. Närvisüsteemi normaalse talitluse toetamiseks sobivad hästi B­-grupi vitamiinid. Mitme B­-grupi vitamiini imendumine on pärsitud kohvi ja alkoholi liigsel tarvitamisel ning suukaudsete rasestumisvastaste vahendite manustamisel.

B­-vitamiine leidub näiteks pärmis, munas, maksas, kaunviljades ja pähklites. B­-vitamiinide kompleksi tuleks võtta päeva esimesel poolel koos söögiga või pärast seda. Apteegis on B­-vitamiini preparaadid saadaval tableti kujul, suurema B­-vitamiinide sisaldusega multivitamiine pakutakse ka kapslite, närimistablettide ja lahustuvate tablettide kujul.

Probiootikumid

Probiootikumide kasulikkusest on räägitud enamasti kõhulahtisuse ja teiste seedeprobleemide kontekstis, aga viimaste aastate teadusartiklid väidavad, et neist on abi ka külmetushaiguste, nahaprobleemide ja paljude teiste tervisemurede korral.

Mõjutades üldiselt immuunsüsteemi ja aktiveerides inimorganismi kaitsemehhanisme, võib probiootikumidest abi olla hingamisteede infektsioonide ennetamisel, aga isegi hambakaariese ning akne esinemisel. Samuti räägivad uuemad teadusartiklid sellest, et probiootikumide võtmine võib aidata kaasa antikehade tootmisele ning kiirendada seeläbi külmetushaiguste möödumist. Probiootikumide puhul üledoseerimise ohtu ei ole. Kasulike bakterite juurde manustamine võib oluliselt aidata säilitada head tervist.

Ühe uuema tootena leiab apteegist ka elusaid baktereid sisaldava ninasprei Rinogermina, mis aitab taastada ja tasakaalustada ninaõõne mikrofloorat, vähendada korduvat haigestumist ja kiirendada paranemist. Pihustit kasutatakse erinevate nina-neelu infektsioonide ennetamiseks nagu näiteks nohu, kõrvapõletik jne.

Tsink

Et saada tsinki – immuunsüsteemi turgutamiseks tähtsat koostisosa – tuleb kindlasti süüa mereande, liha, pähkleid, mune ja teravilju. Kui on aga kahtlus, et toidulaud pole ikka piisavalt mitmekesine – näiteks ei meeldi osadele inimestele süüa teraviljatooteid või köögivilju – siis saab apteegist osta just tsinki sisaldavaid toidulisandeid, mis aitavad immuunsüsteemi tugevana hoida. Tavaliselt piisab ühest tabletist päevas, et katta soovituslik päevane tsingi vajadus (9 mg).

Olulised vitamiinid ja mineraalained

Immuunsüsteemi tasakaalustatud toimimiseks on aastaringselt vaja optimaalses koguses vitamiine D, A, C, B6, B9 ehk foolhape ja B12 ning nelja mineraalainet – seleeni, tsinki, rauda ja vaske. Lisaks leiab apteegist ka teisi immuunsüsteemi tugevdavaid toidulisandeid – näiteks väga on kiidetud musta leedrit, tsinki, C, B12, D vitamiine ja laktoferriini sisaldavaid suukaudseid GoImmune spreisid, aga ka Immunace tablette ja Vitiron Active Suscaps kapsleid.

Apteegis on ka ninaspreid, mis aitavad võidelda külmetushaiguste ja gripi vastu (Humer Stop Virus ja AgoVirax). Need spreid aitavad isoleerida viiruse ja organismil sellest kergemini vabaneda. Sellist laadi spreid sobivad kasutamiseks nii lastele, täiskasvanutele kui ka raseduse ning imetamise ajal. Kõige kindlam on spreid kasutada kohe, kui inimene on kokku puutunud külmetushaigusi või grippi põdeva inimesega, samuti siis, kui ta on külmetushaiguste perioodil sunnitud viibima kohtades, mida kasutavad päeva jooksul paljud inimesed.

Populaarne

Tagasi üles