Selgus populaarsete intervalltreeningute ähvardav pahupool

Rühmatreening. Pilt on illustratiivne. Foto: Wavebreakmedia ltd / PantherMedia / Scanpix

Teadlaste hinnangul pole paljudel harrastussportlastel, eriti just amatööridel piisavalt painduvust ega lihasjõudu intensiivse intervalltreeninguga tegelemiseks.

Intervalle saab kasutada nii jooksmise, jalgrattasõidu kui ka tavalise lihastreeningu puhul, mil tempo vaheldub mõõdukast kiiremaks. Treeningud on suhteliselt lühikesed ja intensiivse tempoga, tuntuim on HIIT ehk intensiivne intervalltreening (High Intensity Interval Training). Nende boonuseks on peetud seda, et just treeningu lühema kestuse ja suurema pingutuse tõttu panevad need keha rasva põletama kogu päeva jooksul. Kõlab ideaalselt? Jah, kui oled juba heas vormis. 

«Nende treeningute kohta öeldakse justkui, et üks suurus sobib kõigile. Sellegipoolest ei ole enamikel treenijatel piisavalt liikuvust, paindlikkust, kerelihaste tugevust ega üldist lihasjõudu nende harjutuste sooritamiseks,» nentis uuringu autor Joseph Ippolito, kes töötab ortopeediaprofessorina Rutgersi New Jersey meditsiinikoolis.

Teadlaste rühm analüüsis USA valitsusele kuuluvaid terviseandmeid aastaist 2007-2016 ning tuvastas sel perioodil 3,9 miljonit vigastust, mis tekkisid intervalltreeningule omase treeningvarustuse (kangid, hantlid, sangpommid) kasutamise või keharaskustega sooritatud harjutuste (kükid, kätekõverdused) käigus. Enamik vigastusi oli seotud põlvede, pahkluude ja õlgadega. Enim esines vigastusi 20-39-aastaste meeste seas. Arvatakse, et vigastuste arv aastas on kasvanud ühes intervalltreeningu populaarsuse suurenemisega.

Uuringuperioodi ajal täheldati olulist kasvu närvikahjustuste, siseorganite vigastuste, lihaste väänamise ja nihestamise osas. Teadlased eesotsas Ippolitoga on arvamusel, et intervalltreeningute tegemine ilma järelvalveta tõstab vigastusteriski tingituna inimeste üldiselt kehvast vormist ning lihastele pandud liiga suurest äkilisest koormusest.

«Lisaks on kindlaid tõendeid, et seda tüüpi vigastused, eriti põlvedele avalduv ülekoormus, võivad põhjustada osteoartriiti,» tõdes Ippolito. Teadlased panevad südamele, et enne värskelt treenimisega alustamist tasuks lasta arstil oma terviseseisundit hinnata. «Kindlasti ei taha me julgustada inimesi sellistest treeningutest loobuma, kuna neil on siiski hea mõju tervisele, kuid tuleb mõista, et olemasolevad seisundid ja oma füüsilise võimekuse ülehindamine teevad haavatavaks vigastuste osas,» lisas uuringu kaasautor Nicole Rynecki.

Uuringutulemused avaldati meditsiiniajakirjas Journal of Sports Medicine and Physical Fitness.