Miks tekivad joostes krambid ja kuidas neid ennetada?

PM Tervis
Copy
Foto: Shutterstock

Kõik sportalsed ja ka mitte-sportlased on kogenud krampe, see võib aga muuta treeningu ebameeldivaks. Krampide tekkepõhjuseid on küll palju, kuid täpse põhjuse teada saamisel, saab neid tulevikus ennetada. 

Spordiajakiri Canadian Running pani kirja põhjused, miks krambid tekivad ning samuti võimalused, kuidas krampide tekkimist ennetada. 

Miks krambid tekivad? Sellel võib olla mitu põhjust, kuid suuresti sõltub see asukohast, kuhu kramp tekib. 

Kõhukrambid võivad olla tingitud hingamisraskustest või kehvast seedimisest. Enne treeningut liiga palju söömine või joomine võib tekitada kõhukrampe, sest maos on liiga palju toitu või vedelikku, see raskendab omakorda õige hingamisrütmi leidmist. 

Küljekrambid ehk teisisõnu pistete tundmine esineb tavaliselt tugeva valuna rinnakorvi all ja on tingitud liiga madalast hingamistempost või naatriumi ja kaaliumi tasemete tasakaalustamatusest. 

Lihaskrambid tekivad eelkõige jalgades ning need võivad olla tingitud dehüdratsioonist, kehvast venitusest (liiga lühike soojendus), ebapiisavast süsivesikute tarbimisest või lihtsalt liiga suurest pingutusest. 

Kuidas vältida krampide tekkimist jooksmisel või muul treeningul?

Kõhukrampide vältimiseks tuleb kõigepealt jälgida, kui palju sööte ja joote, enne jooksma minemist. Kui krampide põhjuseks on hingeldamine, siis lõpetage jooksmine ja keskenduge sügavale hingamisele, asetades käe kõhule.

Pistete tundmine on algajate jooksjate probleem, enamasti juhtub see siis, kui minna korraliku soojenduseta jooksma. Sel juhul peaks reguleerima tempot ja tegema jooksmist ja kõndimist segamini. Näiteks kaks minutit jooksu ja poolteist minutit kõndimist. 

Krambid võivad tekkida ka pingest enne võistlema minekut, ka sel juhul on kasulik hoida ennast rahulikuna ja teha mõned sügavad hingetõmbed. Lihaskrambid jalgades võivad viidata ka sellele, et on vedelikupuudus. Vedeliku tarbimine on eriti oluline just kuuma ilmaga. Kui vesi ei aita võib proovida spordigeele või spordijooke, mis aiatvad tasakaalu taastada. 

Lihaskrambi korral aitab ka lihtsalt peatumine ja krampis koha masseerimine. See taastab lihastes verevoolu, mis aitab spasmil hajuda. Kui krambid püsivad ikkagi, siis tasuks pöörduda arsti poole, võib juhtuda, et krampide taga on vitamiinipuudus või muu haigus. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles