Sporditraumad – kuidas neid ennetada ja millised valuvaigistid aitavad?

Apotheka
Copy
Foto: Apotheka / Shutterstock

Tegijal ikka juhtub! Sport ja traumad on läbi aegade käsikäes käinud ning selleks tuleb alati valmis olla. Kõige enam esineb sportlastel alajäsemete traumasid ning eriti sageli vigastatakse põlve- ja hüppeliigest. Ülajäsemete vigastustest on levinud sõrme-, randme- ja küünarnukivigastused. Tervisesportlased aga kurdavad sageli põlve- või seljavalu üle. Kahjuks tuleb just tervisespordis vigastusi suhteliselt palju ette. Vaatame, millised on peamised põhjused.

  • Oma võimete ülehindamine – sageli ei ole füüsiline vorm nii hea, kui arvatakse, ja pingutatakse üle.
  • Puudulikud teadmised õigete treeningvõtete osas.
  • Soojenduse vahelejätmine.
  • Treenimine ilma puhkepäevadeta.
  • Ühetaoliste harjutuste eelistamine.
  • Keha hoiatusmärkide ignoreerimine – vigastusele eelneb sageli kerge valu või ebamugavustunne.

Mis järgneb vigastusele?

Valu! Torkav, pitsitav, põletav või näriv. Igal juhul on valu esimene märk, et keha on saanud vigastada. Peamised spordivigastuste liigid on nikastus, nihestus ja põrutus ning kõigiga neist kaasneb valu.

Nikastus
Ühed levinumad ägedad spordivigastused on liigeste nikastused ehk distorsioonid. Nikastuse korral on tegu traumaga, kus kahjustada saavad liigest ümbritsevad koed ja sidemed, alati kaasneb sellega liigesesidemete ülevenitus. Vahel võib tekkida ka sidemete osaline või täielik rebend. Kõige sagedamini esineb nikastusi hüppeliigese piirkonnas. Hüppeliigese nikastus on akuutne trauma, mis on tavaliselt tekkinud kukkumise, kokkupõrke või lihtsalt vale liigutuse tagajärjel. Jooksmine ja kukkumine, tasakaalukaotus kõndimisel, ootamatu suunamuutus liikumisel – kõik need võivad  nikastust põhjustada.

Nihestus
Nihestuse korral liigub liigese liikuv osa, luu, vales suunas ja väljub liigeskapslist. Liiges jääb sel viisil sundasendisse ja on deformeerunud. Nihestuse korral on äärmiselt oluline asend kiiresti korrigeerida.

Põrutus
Põrutus on löögi või kokkupõrke tagajärjel tekkinud trauma, mille korral nahk on jäänud terveks, kuid naha all võib olla näha kudede verejooksust tekkinud verejooks (hematoom). Põrutuse korral on liigutused valusad (kuid tavaliselt siiski võimalikud) või piiratud. Turse tekib mõne tunni jooksul ja hiljem tekib vigastatud kohale hematoom. Kaasneda võivad nihestused või murrud.

Kuidas tegutseda nikastuse, nihestuse ja põrutuse korral?

— Abiks on «3K meetod» ehk kompressioon, külm ja «kõrgemale»:

  • Kompressioon: suru tugevalt vigastatud kohale ja seo vigastus elastiksidemega kinni.
  • Külm: aseta peale külmakott (4–6 korda päevas 20 minutit korraga).
  • Kõrgemale: istu või lama selliselt, et vigastatud koht on südame tasandist kõrgemal.

— Valu korral kasuta valuvaigistit, eriti efektiivne on sellise traumade puhul paikne valuvaigisti, kuid sobivad ka suukaudsed ravimid.

— Hinda vigastuse tõsidust ja vajadusel pöördu EMOsse.

— Järgi arsti või füsioterapeudi soovitusi ja ära koorma liigselt vigastatud hüppeliigest, kuni see on paranenud.

— Turse alanemisel ja paranemisel alusta ravivõimlemisega.

Kuidas vältida ja ennetada spordivigastusi?

Apotheka

  • Alusta treeningut alati soojendusega, sest soojendusel saavutatakse lihaste omavaheline tasakaal, liigesed saadakse taas liikuvaks ning kinnised lihased pikemaks ja lõdvemaks. Soojendust võiks teha kuni veerand tundi ja see peaks hõlmama kogu keha.
  • Soorita harjutusi korrektselt ja õiget tehnikat kasutades, sest vale tehnikaga on vigastuste oht väga suur. Alustada tuleks väiksema koormusega ja vajadusel pidada nõu treeneriga, kes aitab õige tehnika omandada.
  • Kasuta õiget varustust, sest vale või ebapiisava varustuse kasutamine võib samuti viia vigastuste tekkimiseni. Väga oluline osa treeningu juures on õiged jalanõud, millel oleks piisav toestus ja treeningutüübile vastav tald.

Valuvaigisti: kas tablett või paikne ravi?

Vahel ei ole ilma ravimite abita soovitud ravitulemuseni võimalik jõuda või on tee paranemiseni nii liiga piinarikas. Sel juhul võetakse kasutusele mittesteroidsed põletikuvastased ravimid, kuid neid ei ole soovitatav kasutada kauem kui 2 kuni 4 nädalat. Mõnikord võib osutuda vajalikuks raviskeemi kaasata ka lihaselõdvestaja — retseptiravim, mida on lubatud võtta ainult arsti ettekirjutusel.

Vastunäidustuste puudumisel tarvitatakse valu vaigistamiseks neli korda päevas ibuprofeeni (400–600 mg) või teisi mittesteroidseid põletikuvastaseid retsepti- või käsimüügiravimeid.

NB! Valuvaigistavaid tablette kasutades peab treenides olema väga ettevaatlik, sest ravimite tuimestava mõju tõttu on valulävi muutunud ja tihti ei saada isegi aru, kui endale liiga tehakse.

Valuvaigistavate plaastrite eelised:

Lokaalne toime: Valuvaigistavatel plaastritel on paikne toime, kuna need kantakse otse valulikule piirkonnale. Selline kasutusviis võimaldab ravimil otse läbi naha imenduda ja toimida valu allikale lähemal.

Pidev toime: Plaastrid vabastavad ravimit läbi naha järk-järgult ja ühtlasel kiirusel. See tagab pikaajalise ja pideva leevenduse, eriti võrreldes tablettidega, mille toime võib olla lühiajaline ja lõppeda kiiremini.

Väiksem seedetrakti koormus: Kuna plaastreid kasutades ei ole vaja ravimit seedetrakti kaudu manustada, on koormus seedetraktile väga väike. See võib olla eeliseks inimestele, kellel on seedetraktiga probleeme või kes tarvitavad juba teisi ravimeid.

Mugavus ja kasutuslihtsus: Plaastreid on mugav kasutada ja neid on lihtne paigaldada. Need on tavaliselt veekindlad, mis võimaldab neid kasutada ka duši all või tegeledes muude igapäevaste tegevustega.

Vähem süsteemseid kõrvaltoimeid: Kuna plaastrid vabastavad ravimit otse valulikku piirkonda, võivad süsteemsed kõrvaltoimed olla vähem levinud, võrreldes suu kaudu manustatavate ravimitega, mis võivad mõjutada kogu organismi.

Miks valida just Olfeni plaastrid?

  • Kolmekordne toime: valuvastane, põletikuvastane, tursevastane.
  • Paksem geeline plaaster annab lisaks ka meeldiva puudutustunde.
  • Mentool jahutab vigastatud piirkonda kiiresti, mis on trauma korral väga oluline.
  • Abiaine mentool aitab kaasa diklofenaki tungimisele läbi naha.
  • Plaastrivormis valuvaigisti on eriti mugav lühiajaliseks raviks just aktiivsetele inimestele.

Toimeaine: diklofenak.

Käsimüügiravim.

Näidustus: Valu paikne sümptomaatiline ravi jäsemete ägedate venituste, nihestuste või muljumiste korral traumajärgselt (nt spordivigastused).

Tähelepanu!

Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Copy
Tagasi üles