Tänavu kümne kuuga on puukborrelioosi nakatunud 1320 inimest, mida on 617 võrra vähem kui mullu samal ajal.
Kümne kuuga nakatus puukborrelioosi 1320 inimest
24. november 2012, 19:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Terviseameti andmetel nakatus tänavu oktoobris puukborrelioosi 232 inimest.
Puukentsefaliiti nakatus oktoobris 30 inimest ja kümne kuuga on sellesse tõppe haigestunud 172 inimest. Ka puukentsefaliidi juhtude arv on võrreldes mullu sama ajaga 48 võrra vähenenud.
Mullu kasvas puuknakkustesse haigestumine Eestis hüppeliselt, nii registreerisid meedikud puukentsefaliidi haigusjuhte 24 ja borrelioosi 34 protsenti enam kui 2010. aastal.
Kui entsefaliiti haigestumist saab ära hoida vaktsineerimisega, siis borrelioosi vastu pole ravimitööstus seni vaktsiini leidnud. Puukentsefaliidi vastu spetsiifilist ravi pole. Haiguse läbipõdenud omandavad eluaegse immuunsuse. Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega. Kui puukentsefaliiti esineb Eestis harilikult vaid aasta soojematel kuudel, siis puukborrelioosi avastavad arstid inimestel aasta ringi.
Puukentsefaliidi viirus jõuab inimese organismi kiiresti pärast hammustust, kuid Borrelia-bakterist nakatumiseks kulub enamasti kaks ööpäeva, kuni nahka imendunud puugilt haigustekitajad inimesele üle kanduvad. Haiguse tunnused ilmnevad borrelioosi puhul veelgi hiljem - ühe kuni nelja nädala pärast. Kõige tavalisem borrelioosinakatumise tunnus on paarisentimeetrise läbimõõduga punetav nahalööve.
Puugiohtlik aeg kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda pikendada. Puuk muutub aktiivseks, kui maapinna temperatuur on viis kuni seitse kraadi.