Terviseametile anti eile üle Järvamaal väidetavalt kiirabireformi peatamiseks kogutud allkirjad. Terviseameti peadirektori Tiiu Aro sõnul võib olla Järvamaa elanikke allkirjade kogumisel teadlikult eksitatud.
Aro: kiirabireformi eesmärk on kättesaadavuse parandamine
14. veebruar 2013, 10:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Allkirjade üleandjate väitel on kiirabireform välja kuulutatud kiirustades, mistõttu halveneb Järvamaa inimeste tervishoiukorraldus, abi kättesaadavus ja paikkonna elukvaliteet.
«Järvamaale on praeguse kahe seal asuva kiirabibrigaadi asemel ette nähtud tulevikus kolm kiirabibrigaadi, mis paigutuvad maakonnas hajusalt,» ütles Aro, kelle sõnul ei ole kiirabibrigaade mõtet hoida ühes kohas, sest kiirabi kiire kohalejõudmise määrab suuresti väljasõidukoha kaugus abivajajast.
«Korralduslikult on see kindlasti keerulisem ja kulukam, kuid ümberkorralduste peamine eesmärk on teenuse kättesaadavuse parandamine,» lausus ta ning lisas: «See, et tulevikus hakkab juurdelisatav kiirabibrigaad paiknema Türil, ei halvenda teenuse kättesaadavust Paides ega mujal Järvamaal, kiirabibrigaad jääb edaspidi ka Paidesse.»
«Järvamaa Ambla valda teenindab juba praegu Tapal asuv kiirabibrigaad, sest sealt jõuab abi piirkonda kiiremini kohale kui Paidest. Reformiga tuleb Tapale juurde täiendav brigaad, mispeaks Ambla valla teenindamist veelgi parandama,» selgitas Aro.
Viimased kümmekond aastat teenindab Koigi ja Imavere valda lisaks Järvamaa haigla brigaadidele ka Põltsamaal asuv kiirabibrigaad. «Me ei näe ühtegi ratsionaalset argumenti, millega keelata Tapa või Põltsamaa brigaadide saatmist Järvamaale ka edaspidi, kui on selge, et need brigaadid jõuavad maakonna äärealadel elavate inimeste juurde kiiremini.»
«Mida rohkem on teeninduspiirkondi, seda rohkem tekib tõkkeid abivajajani. Just neist tõketest vabanemiseks on suund 54-lt teeninduspiirkonnalt vähemale hädavajalik ja põhjendatud,» ütles Aro.
Terviseameti jaoks ei ole jäänud saladuseks väikehaiglajuhtide ja nende haiglate kiirabibrigaadi liikmete avalikud väljaütlemised, et praeguse töökorralduse juures eelistavad nad patsiendi viimist just oma haiglasse.
«Selline lähenemine on Terviseameti jaoks tõsiselt murettekitav, mistõttu oleme planeerinud siin läbi viia eraldi uurimise. Samal ajal on sarnase käitumisega hirmu külvamine elanike hulgas mõnede omavalitsusjuhtide poolt täiesti vastutustundetu,» leidis Aro.
Aro sõnul ei viita mitte miski tänases kiirabikorralduses sellele, et praegused suuremad teenuseosutajad üritaksid maakondadest patsiente põhjendamatult keskustesse toimetada. «Haigla valik peab toimuma praegu ja ka edaspidi ainult abivajaja seisundist ja haigla võimekusest lähtuvalt, jättes kõrvale igasuguse ärilise kaalutluse,» lausus Aro.