Ülekoormus tekitab kannale luise noka

Kukekannuse röntgenülesvõte. Foto: Tõstamaa tervisekeskuse koduleht.

Kukekannusega kimpus olnud kirjeldavad kannale toetumise hetke põrguliku valuna, mis ei allu alati valuvaigistilegi. Kuigi haigus kimbutab ka nooremaid, suureneb risk koos lisanduvate eluaastatega, kirjutab ajakiri 60+.

Paidelane Katre Kanal on kukekannusega kimpus olnud umbes neli aastat. Tõsi, viimase poolteise aasta jooksul on tal õnnestunud hädale ajutist leevendust saada. Seda peamiselt apteegist ostetud spetsiaalsete taldade järjepideva kandmisega, jalalaba venitamisega ning mõõduka kontsa kandmisega.

«Jalanõudel peavad olema pehmed kannad ja jalga ei tohi põrutada,» teab naine nüüd. Haigus aga on haaranud terve tema perekonna – aeg-ajalt kurdab kannavalu ka Katre kõhna kehaehitusega abikaasa ning aktiivselt sporti harrastav teismeline poeg.

Diagnoosi teada saanuna, otsis naine esmalt abi just rahvaravist. «Süstid on valusad ja need ei garanteeri seda, et kukekannus tagasi ei tule ning kirurgid tahtsid kohe lõikusele saata,» põhjendab ta esivanemate teadmiste poole pöördumist. Rahvaravi meetoditest proovis ta joodi, söögisoola ja meekompressi, kuid vaatamata nädalatepikkusele mähkimisele polnud sellest abi. Leevendust tõi kampriõli. «Pärast 10-protsendise kampriõli kompressi tunnistas laps, et valu on väiksem,» jagas naine kogemusi.

Kirvesilmaga kukekannuse vastu?

Internetist leiab kukekannuse raviks soovitusi. Nende sekka nii vanaemade tarkusi kui ka moodsa aja kogemusi. Eesti Apteekrite Liidu esimees Kai Kimmel kukekannust kurtvatele patsientidele rahvaravist rääkima ei hakka, kuid soovitab Venemaal toodetud tiigrisilma kreemi, mis koosneb valdavalt samuti looduslikest komponentidest.

«Euroopa Liidus tunnustatud ravimit kukekannuse raviks pole,» ütles ta. Kimmel rõhutas, et paljudele rahvaravi meetoditele pole teaduslikku tõestust. Toimet välistada ta ka ei tahtnud, vaid kordas vana tõde, mis kehtib ka muus ravis, et usk ravitoimesse on oluline ravi komponent.

Tema hinnangul ei tasu rahvaravist siiski paari korraga imesid oodata, vaid protseduure tuleb teha nädalaid, et need soovitud efekti annaksid. Kompressidel on Kimmeli ütlust mööda üldiselt soolade tasakaalu taastav toime. Kõval pinnal harjutuste tegemine, näiteks rullimine on aga massaaži eest ning vereringet elavdav.

Eesti esimene ja seni väidetavalt ainus jalaravi spetsialist Kalev Toots rahvaravi meetodeid ära ei põlga, aga konkreetselt ühtki neist ta soovitada ka ei julge. Ta nendib, et teatud puhkudel võib tõesti rahvaravi meetodeist abi olla. «Ülekoormusest tingitud kukekannus lähebki ise ära, kui endaga tegeleda,» kinnitab Toots.

Nii võib proovida kirvesilmale toetumist, kompresse, salve ja jalatalla võimlemisharjutusi. «Kõik sõltub sellest, kui suur jala deformatsioon on,» selgitas ta. Esmane kodune ravivahend olgu hoopis koormuse maha võtmine. «Jalale tuleb rahu anda ning kodused jalanõud üle vaadata,» sõnas ta.

Kukekannuse olulisemateks põhjustajateks peab Toots traumat, ülekoormust ja ülekaalulisust. Spetsialisti selgituse kohaselt vajub ka vaid viie lisakilo korral inimese keharaskus tahapoole, mis tähendab, et koormus kandadele suureneb. Kukekannus tekib siis, kui jala pikivõlv deformeerub ehk kandluu vajub allapoole ja hakkab oma loomulikku kuju muutma. «Kohad, millele jalg astudes toetub, pole enam siis need, mis need peaksid olema,» täpsustas ta.

Korduvad väikesed traumad aga põhjustavad kannal sidekirme vigastust, seal võib tekkida põletik ehk fastsiit. Luunokk ehk kukekannus tekibki põletiku tagajärjel, sest põletik põhjustab luu vohamist, aga põletikise valu ei pruugi teha.«Valutab küll, aga katsudes ei saa päris täpselt kätte, millisest kohast,» kirjeldab Toots esmaseid sümptomeid.

Nii juhtubki, et põletikuvalu võib segamini minna tavalise ülekoormusest tingitud valuga. Üsna kindel võib kukekannuse tekkimises olla siis, kui kand hakkab valu tegema sisekülje äärelt, sealt, kus pikivõlv peale hakkab. Kukekannusele on iseloomulik ka see, et valu tugevneb tasapisi ja vahepeal võib sootuks kaduda. Suuremat tähelepanu peaksid oma jalgade tervisele pöörama nende elukutsete esindajad, kes on päevast päeva jalgadel. Näiteks juuksurid, õpetajad, mõned liinitöölised. Neil võib kukekannus olla pikaajalise ülekoormuse tagajärg.

Ravitald Apollo sisemusest

Seda, et kukekannus on vanemaealistel üsna sage haigus, kinnitab ka Kalev Toots. Samas allub see üldjuhul hästi ravile, milleks on spetsiaalsed tallatoed ja kannapadjad. Eesti Ortoosikeskus valmistab neid kosmosematerjalist.

«Samast materjalist oli tehtud Apollo sisemine vooderdus,» teab Toots rääkida. Materjal on katsudes elastne, aga ei ole kumm ega plastik. Keskuse Tallinna tagatoas on laual kümneid tallatugesid, igaüks eri kujuga, värvikombinatsiooniga ning kõik kellegi jaoks konkreetselt valmistatud, lähtuvalt inimese jala probleemist.

Toots toob riiulist ühe helekollase tallajäljendi, millel kanna all tumesinine padjand. Tavalisest ortopeedilisest tallast eristab seda just kannaalune kõrgend. «Neid taldu tuleb raviks kanda vähemalt kaks kuud, kuid mitte kauem kui kolm kuud,» juhendab ta.

Jalaravi spetsialisti hinnangul aitavad korralikud tallad kanna deformatsiooni peatada ja jalavõlvi normaalse asendi taastada. Kõrgema riskiteguriga on ka need, kelle jalavõlv on loomulikult kõrge. «See on aga pärilik,» toob Toots välja põhjuse, miks kukekannus esineb põlvkonniti.

Jaekaubanduses olevaid või lihtsamaid, nahkseid nn ortopeedilisi taldu ta kukekannuse raviks ei soovita. «Need pole iseenesest halvad, aga neid võiks hakata juba lapsepõlves kandma, sest need on pigem ennetavad ning nendega kukekannust ravida on väga raske,» märkis Toots.

Ka ei tohiks ravitaldu kandes kõrgetel kontsadel ringi kablutada, vaid sobiva jalanõu konts ei tohi naistel olla kõrgem kui neli sentimeetrit. «Kõrge kontsaga käies on ka spetsiaalsed kannapadjad täiesti mõttetud, sest jalg ei saa puhata. Raskuskese läheb küll mujale, valu ajutiselt taandub, kuid jalg pole ikkagi õiges asendis ning kannavalu võib asenduda pöiavaluga,» toonitab Toots õigete jalanõude olulisust.

Kannapadja puhul on Tootsi arvates kontsadest üldse targem loobuda, sest kannapadi lükkab nagunii keharaskuse ettepoole ja isegi normaalse kontsa puhul võib tulemus ravi asemel olla hoopis liigeseid kahjustav. Kui jalataldadega ravi ei aita, siis järgmine ravimeetod on süstid, mis peaks luulise noka ära lahustama. Operatsioon kukekannuse eemaldamiseks pole üldjuhul põhjendatud, kinnitab jalaravi spetsialist. See on näidustatud juhul, kui taldadest ja süstist pole abi olnud või mingil põhjusel süst ei sobi. Mõningal juhul kasutatakse kukekannuse raviks ka lööklaineravi, kuid Kalev Toots hoiatab, et seegi võib olla valus ning ei pruugi kõigile sobida.

Plantaarfastsiit ehk kukekannus

Plantaarfastsiit on talla all asuva paksu fastsia ehk sidekirme põletik. See on kõige sagedasem kanna ja talla valu põhjus. Haiguse tagajärjel tekib sideme kinnituskohale kandluule väljaulatuv luunokk ehk kukekannus. Raviks kasutatakse valu vähendavaid ravimeid, jala koormuse vähendamist ja talla all kantavat kukekannust kaitsvat tuge. Plantaarfastsiidi korral valu kanna keskosas süveneb seismisel, trepist üles minekul, kõndides ja joostes ning leevendub rahuolekus. Tavaliselt on valu tugev ka kõndimist alustades, eriti hommikuti. Väliselt ei ole kand ega tald tavaliselt muutunud.

Riskitegurid

Plantaarfastiiti esineb sagedamini meestel ja haigestumine sageneb seoses vananemisega. Riskiteguriteks on lampjalgsus ja ka kõrge tallavõlv, jala vale asend käimisel, ülekaalulisus, jalgade ülekoormus (pikaajaline käimine ja seismine, jooksmine) ning halbade (liiga õhuke tald, liiga kõrge konts) taldadega jalatsite kasutamine.

Ennetamine

• Hea tallaga jalatsite kasutamine, eriti sportides ning pikaajalist seismist ja kõndimist vajava töö korral.
• Vältida kõva pinnaga põrandaid (vajadusel võib jalgade alla asetada paksema kummimati).
• Vältida ülekaalu. Teha jalalabale venitusharjutusi.

Ravivõimalused

• Võimalikult palju puhkust.
• Koormust haigele kohale vähendavad spetsiaalsed padjakestega tallad ja ortopeedilised jalatsid.
• Sidekirme lühendamise vältimiseks teha venitusharjutusi. Ravi võib kesta mitu kuud kuni aasta.
• Tavaliselt kaovad vaevused peale valuvastase ja koormust vähendava ravi kasutamist ning ka kirurgiline ravi on enamasti edukas. Operatsiooni käigus põletikuline fastsia eemaldatakse.

Spordimeditsiini sihtasutus pakub kukekannuse raviks ka lööklaine ravi. Tavaliselt tehakse 2–4 protseduuri, 7–10 päevaste vahedega, ühe protseduuri hind on 45 eurot. Protseduuriks on vajalik saatekirja olemasolu.