Eesti inimesed võtavad võrreldes mullusega harvem haiguslehti, selleks sunnib nüüd enamasti tõsisem ja pikem haigus, selgus Haigekassa üheksa kuu tegevusaruandest.
Kerge tõvega enam haiguslehte ei võeta
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
11. detsember 2009, 14:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haiguslehtede arv on võrreldes möödunud aastaga vähenenud rohkem kui viiendiku võrra, lehe keskmine pikkus on kasvanud 15-lt 17 päevani.
«Lehe keskmise pikkuse kasvu saab seletada sellega, et enam ei tõtata kergemate haiguste puhul haiguslehte vormistama. Samas need inimesed, kes seda vajavad, võtavad lehe ikka välja,» ütles Haigekassa juhatuse liige Kersti Reinsalu.
Tasu, mis haiguslehel viibinud inimesed ühe päeva eest said, oli keskmiselt 313 krooni. Möödunud aastal oli see mõnevõrra vähem ehk 265 krooni. Reinsalu selgituse järgi on töövõimetuspäeva keskmine tulu suurenenud peamiselt möödunud aasta kõrgete palkade tõttu.
Ajutise töövõimetuse hüvitisi maksis Haigekassa üheksa kuuga kokku enam kui 1,8 miljardit krooni.