D-vitamiin tagab hea tervise

Kasulik jook: kunstlikult D-vitamiiniga rikastatud piim. Foto: Corbis / Scanpix

Viimased teadusuuringud on näidanud, et terve ja tugeva luustiku alustala D-vitamiin aitab ka inimese immuunsüsteemi virgutada, suurendades vastupanu infektsioonidele, kasvajatele ja mitmele ainevahetushaigusele.

D-vitamiin tekib inimese nahas ultraviolettkiirte toimel ja suvekuudel peaks organismile vajaliku D-vitamiini koguse tekkeks piisama 20-minutilisest näo ja käsivarte päevitamisest päevas.

Nende piirkondade elanikel, kus eriti sügisel ja talvel päikest napib, võib esineda D-vitamiini puudust. Tartu Ülikooli sisekliiniku teadlaste, dotsent Riina Kallikormi, resident ja doktorant Mart Kulli ning professor Margus Lemberi uuring näitas, et talvisel ajal on ka suurel osal Eesti elanikest organismis luude normaalseks ainevahetuseks hädavajalikku

D-vitamiini liiga vähe.

«Kuna D-vitamiini vaegus võib nõrgendada inimese immuunsüsteemi, on sel perioodil langenud ka organismi haiguste vastu võitlemise võime,» selgitab reumatoloog Riina Kallikorm. «D-vitamiini tase on otseselt seotud mitmete luude tervise aspektidega.»

Luutiheduse määramine on parim luude tervise indikaator, mis ühtlasi peegeldab võimalikku murruriski.

Meditsiiniuuringud on näidanud, et piisava D-vitamiini puhul on väiksem ka mitmete muude haiguste – vähi, suhkruhaiguse, ateroskleroosi – risk.

Inimese vananedes D-vitamiini tootmine organismis häirub (D-vitamiini eelvormi on nahas vähem ja naha sünteesivõime langeb), märgivad uurijad.

D-vitamiini puudus kujutab tõsist probleemi üle maailma, sest inimeste toitumisharjumused muutuvad ja ka päikese käes ollakse aina vähem.

Üks võimalikke D-vitamiini allikaid on toit. Kõige rikkalikumalt leidub seda merest püütud kalades, nagu lõhe, forell, heeringas, tuunikala. Eriti kontsentreeritud on D-vitamiini sisaldus kalamaksaõlis, mis on ajalooliselt olnud madalast D-vitamiini tasemest tingitud haiguste (rahhiit ja osteomalaatsia) üheks peamiseks ravimeetodiks. Väikestes kogustes leidub D-vitamiini ka munades, mõnes seeneliigis, loomalihas ja juustus.

«Skandinaavia maades ja USAs on saadaval kunstlikult D-vitamiiniga rikastatud piim, jogurt, või ja margariin, Eesti poelettidelt sellised piimatooted paraku puuduvad, kuigi oleksid ülivajalikud. Samuti ei anna etikett pahatihti infot, kui palju sisaldub tootes D-vitamiini,» sõnab Kallikorm.

Kuna Eestis on päikese kiirgusintensiivsus nahas toimuva D-vitamiini sünteesi alustamiseks suurema osa aastast liiga madal, on toidust ja toidulisanditest saadav lisa D-vitamiin päikesevaesel ajal eriti oluline.

Talvisel ajal oleks soovitav iga päev juurde võtta kuni 800 toimeühikut (20 mikrogrammi) D-vitamiini. Eriti oluline on see eakate ja tubaste isikute puhul. Ohutuks päevitamiseks tuleks nõu pidada oma arstiga, soovitavad Tartu Ülikooli teadlased.

Tasub teada

D-vitamiini puudusel ilmneda võivad

sümptomid:

• luumurdude sagenemine ja aeglane paranemine;

• hammaste lagunemine, luude pehmenemine (rahhiit, osteomalaatsia);

• väsimus, lihasnõrkus.