Jäme kont pole ülekaalulisuse põhjuseks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toekamate luude süüks saab ajada vaid maksimaalselt 2-3 kilo
Toekamate luude süüks saab ajada vaid maksimaalselt 2-3 kilo Foto: SCANPIX

Lausega «Ma pole paks, mul on lihtsalt jäme kont» põhjendavad magusa- või rasvase toidu sõbrad sageli oma liigseid kilosid. Tegelikkuses on meditsiiniline fakt, et näiteks ühepikkuste meeste luude raskuse erinevus ei ületa tavaliselt 500 grammi.

Seega saab «kontide» süüks ajada maksimaalselt 2-3, tegelikkuses aga keskeltläbi umbes pool kilo ülekaalu, ütleb professor Pertti Mustajoki ajakirjale Hyvä Terveys.

Normaalne vööümbermõõt- kuni 80 cm

«Nii palju on Põhjamaade elanikud küll suuremad ja pikemad, et ameeriklaste soovitatavaid vööümbermõõte me üks-ühele üle võtta ei saa. Kui ameeriklastel loetakse normaalseks vööümbermõõduks naistel kuni 80 sentimeetrit ja meestel 94 sentimeetrit, siis meil on need arvud naistel kuni 88 cm ja meestel kuni 102 sentimeetri,» väidab Mustajoki.

Kes soovib teada, kas tema kehal olev rasvakiht on vales kohas, võiks ära mõõta ka oma puusaümbermõõdu ja välja arvutada talje-puusa suhte. Selle saamiseks tuleb  vööümbermõõt jagada puusaümbermõõduga. Naiste puhul peab see arv olema alla 0,8 ja meestel alla ühe.

Õhtune söömine ei tekita lisakilosid

Üks suuremaid müüte kehakaalu suurenemise kohta väidab, et liigseid kilosid tekitab õhtune söömine. Tegelikkuses tekitab ülekaalu vaid asjaolu, kui need õhtused kalorid on tõepoolest liigsed kalorid. Kui energiakulutus ja toiduga saadavad kalorid on tasakaalus, pole toidukordade kellaaegadel mitte mingisugust tähtsust, väidab Mustajoki.

Müüt on ka see, nagu ei tekitaks light-toiduained küllastustunnet ega leevendaks nälga. «Leevendavad küll. Ja kaalulangetamises on oluline kogu päevane kaloraaž, mitte see, kas tarbitakse rasvaseid või light-toiduaineid, » ütleb Mustajoki.

Jojo-dieete, mille järgimisel liigsed kilod esialgu hoogsalt kaovad, kuid hiljem mühinal tagasi tulevad, on aastaid peetud tervisele kahjulikuks. Viimased teadusuuringud väidavad, et nii see siiski pole. «Vähemalt südame-veresoonkonna haigustesse haigestumise  riski suurenemist sellistel jojo-dieedi pidajatel ei täheldatud,» nendib Mustajoki.

Kuidas püsida soovitud kaalus

USA kaaluhoidmisregistris on registreeritud üle 4000 inimese, kes on alla võtnud kuni 30 kilo ja kel on õnnestunud püsida soovkaalus viis aastat. Neil kõigil on mõned ühised abinõud, mis on aidanud
kehakaalu säilitada:

1. Nad söövad väherasvast toitu ja tarbivad ohtralt süsivesikuid (teravilja-, kartuli- jms. roogasid). Rasva osakaal saadavast energiast on kindlalt väiksem ja süsivesikute oma kindlalt suurem kui ameeriklastel keskmiselt. Üsna suur on ka valkude osakaal igapäevases menüüs.

2. Neli inimest viiest sööb iga päev hommikueinet, ülejäänud söövad hommikueinet pea iga päev. Ainult 4 protsenti ei söönud üldse hommikueinet.

3. Nende eluviis on väga liikuv. Üle poole neist kulutab liikumisega rohkem kui 2000 kilokalorit nädalas. Selleks tuleb päevas kõndida vähemalt tund aega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles