Kuigi vereseadus nägi verekeskuste ühise andmebaasi loomise ette juba aastal 2008, ei ole ühtne andmebaas praeguseks valmis ja selle loomine võib võtta veel mitu aastat.
Verekeskuste ühtse andmebaasi loomine võtab veel mitu aastat
17. august 2014, 22:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu kasutavad verekeskused Eesti vereteenistuse infosüsteemi (EVI), kuid tegemist on lokaalsete andmebaasidega. See tähendab, et verekeskuste ja ka verekabinettide andmebaasid ei ole ühilduvad, infovahetust ei toimu ning puudub üle-eestiline doonorite, veretoodete varude ja retsipientide andmebaas. Veretoodete liikumine on jälgitav vaid ühe verekeskuse piires, erandiks on juhud, kus haigla verekabineti EVI on ühildatud verekeskuse EVIga.
Verekabinettidest on EVI kasutusel kaheksas, ülejäänutes on kasutusel mõni teine infosüsteem või registreeritakse andmed paberkandjal. Seega ei ole praktikas kogu protsessi kulg jälgitav ja süsteemide mitteühilduvus tekitab probleeme vereülekannete ohutuse seisukohalt. Näiteks ei saa teha või on raskendatud tagasivaateprotseduuri teostamine ning samuti ei näe verekeskus, millal on doonor loovutanud verd mõnes teises verekeskuses.
Kuna andmebaasid ei ole omavahel ühendatud, ei saa verekabinetid ja verekeskused automaatselt infot teises verekeskuses tehtavate analüüside tulemuste kohta. Sarnasel põhjusel pole täielikult tagatud veretoodete tellimuste ja nende täitmise operatiivsus.
Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskuse juhataja Riin Kullaste sõnul verekeskuste ühtse andmebaasi ettevalmistused käivad. «Praeguseks on läbi räägitud, millised mahus verekeskused andmeid koondavad,» ütles Kullaste BNSile. «Ajalooliste andmete ühtlustamise ja kokku panemise vajadus teeb projekti tehnilise teostuse üsna keerukas ja positiivse lõpptulemuseni võib minna veel paar aastat,» lisas ta.
Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja sõnul valmistab ministeerium ühtse andmebaasi projekti ette koostöös Eesti E-tervise Sihtasutusega. Ministeeriumil on valmis saanud esmane analüüs, lisaks on ka hanke dokumentatsioon ette valmistatud. «Eeldatav töödega jätkamine on kavandatud käesoleva aasta neljandasse kvartalisse,» täpsustas ministeeriumi pressiesindaja.
Sotsiaalministeerium taotles juba aastal 2004 struktuurfondidest raha vereinfosüsteemi väljaarendamiseks, kuid struktuurifondidest pandi projekt ootele. Kui 2006. aasta sügisel sai ministeerium teate, et projekti saab rahastuse, siis ministeerium loobus, kuna projekt lõpptähtaeg oleks jätnud projekti elluviimiseks jätnud liiga lühikese aja. Kui algas järgmise struktuurfondide-perioodi 2007-2013 planeerimine, siis kavandas sotsiaalministeerium riigi vereinfosüsteemi sellesse perioodi.