UC Davise ülikooli uue uuringu järgi ei tohiks autismisümptomite raviga mudilase-eani oodata – pigem annab häid tulemusi, kui hakata probleemiga tegelema kohe varajaste sümptomite ilmnedes.
Uuring: autismi sümptomitega tuleb tegelda juba imikueas
10. september 2014, 15:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimelt näitas uuring, et kuue kuu vanustel lastel, kellel esines varajasi autismi spektrihäirete sümptomeid, nagu vähenenud silmakontakt, huvi puudus sotsiaalse suhtluse vastu, korduvad liigutused, oli palju kasu käitumuslikust teraapiast nimega Early Start ehk «varajane algus», kirjutab Forbes.
Teraapia tulemusena olid need sümptomid vaatlusalustel lastel mudilaseikka jõudes sisuliselt kadunud.
Paljude laste puhul ei sekkuta kuni kahe-kolme aasta vanuseni, kuna enne seda peetakse adekvaatset autismi spektrihäire diagnoosimist võimatuks.
Ent kõnealuse uuringu juhtivautor Sally J. Rogers märkis, et seitsmest vaatlusalusest lapsest kuus olid 2-3-aastaseks saades oma õppimisoskustelt ja kõne arengult tervetele lastele järele jõudnud.
Uuringus osalenud seitsmel imikul olid autismi spektrihäirete hindamisskaala järgi väga kõrged näitajad, mis viitas nende riskile autismi spektrihäirete kujunemiseks.
Early Start teraapia keskendub lapse tähelepanu juhtimisele igapäevastele tegevustele koos vanematega – keskendutakse vanemate näoilmetele ja häältele, lapse ja vanema vahelisele suhtlusele, mis kutsub mõlemas esile rõõmu ja naeratusi. Samuti peab vanem näiteks järgi tegema lapse hääli ja liigutusi ja kasutama mänguasju lapse sotsiaalse suhtluse soodustamiseks. Näiteks, kui laps teeb käega korduvaid liigutusi, võib vanem peegeldada liigutust mänguasja abil, et juhtida sellele tähelepanu ja näidata teistsugust viisi suhtlemiseks. Ka väikesed muutused lapse näoilmes või häälitsused peaks saama vastu võetud vanema positiivsete ja julgustavate reaktsioonidega. Kõik kõnealuse teraapia meetodid keskenduvad sellele, et suurendada lapse tähelepanu vanematega suhtlemisele ning tema võimet mängida ja rääkida.
Kõik lapsed olid uuringu alguses kuus kuni 15 kuud vanad. Teraapia koosnes 12st tund aega kestnud sessioonist beebi ja tema vanematega, millele järgnesid kohtumised korra kahe nädala tagant kuue nädala jooksul. Hiljem hinnati laste seisundit 24 ja 36 kuu möödudes alates teraapia alustamisest.
Kui üheksa kuu möödudes oli teraapiagrupi lastel võrreldes kontrollgrupi lastega oluliselt rohkem sümptomeid, siis 18 ja 36 kuu möödudes oli neil juba sümptomeid oluliselt vähem, mis omakorda tähendas väiksemat tõenäosust hilisemaks autismi diagnoosiks ning arengu- või kõnepeetuse tekkeks.
Rogersi sõnul on teraapia edu aluseks eelkõige vanemad, mitte spetsialistid. «Need olid vanemad, kes seda tegid. Just vanemad on iga päev oma beebidega koos. Need on need väikesed mähkmevahetuse, toitmise, põrandal mängimise, jalutamise, kiikumise hetked, mis on imikute jaoks kriitilised õppimise hetked.»
Et antud uuring oli väga väike, tuleb seda suuremate järelduste tegemiseks kahtlemata korrata. Ent kui tulemused osutuvad sama heaks ka suurema valimi korral, võib see tähendada, et varajasest autismi spektrihäirete sümptomite kontrollist võib olla väga palju abi.