Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna keskkonnatervise ja kemikaaliohutuse juhi Aive Tellingu sõnul pöörduvad suitsetavate naabritega hädas inimesed nii ministeeriumi kui terviseameti poole, kuid kahjuks ei ole kortermajas suitsetamist võimalik seadusega reguleerida.
«Me saame väga palju kaebusi. Inimesed on rahulolematud ja ootavad, et me peame midagi ette võtma,» rääkis Telling.
Tema sõnul saab ministeerium inimestelt pidevalt ettepanekuid täiendada tubakaseadust punktiga, mis keelaks rõdudel, akendel ja korterites suitsetamise. «Aga see on see, mida me ei saa teha. See on eravaldus. Samamoodi oleme saanud ettepanekuid kehtestada eluruumidele hügieenireegleid. Terviseametit on kutsutud kasse püüdma ja naabritele puhtusereegleid kehtestama – see läheb sinnamaani.»
Telling tõi välja, et trepikodades suitsetamise keeld on tubakaseaduses juba kümme aastat sees. Samuti on keelu all ühiskasutatavad rõdud, kui need asuvad näiteks trepikojas. «Probleem on see, kui keegi oma rõdul suitsu teeb.»
Ta selgitas, et hoone valdajal on võimalik oma äranägemise järgi suitsetamist lubada või keelata – näiteks võib suitsetamise keelata trepikojaesisel alal. «Kuid siin tekib järelevalve küsimus – inimesed ootavad, et politsei tuleb suitsetajaid ära ajama. Trepikojaesine ei ole reguleeritud,» märkis Telling.
«Aga ma tean seda, et üks ühistu siin plaanis terve ühistu territooriumil keelata. Ma ei tea, kuidas neil läks, rohkem nad meiega ühendust ei võtnud.»
Ta tõdes, et kõige suuremad probleemkohad on siiski rõdud ja aknad ning teiste inimestega mittearvestamine. «Aga see on kultuuriküsimus suures osas.»