Tanel Ross: haigekassa peab soodustama pere- ja eriarstiabi vahelist koostööd

, haigekassa juhatuse esimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross.
Haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross. Foto: Liis Treimann

Haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross ütleb Postimehele antud kommentaaris Eesti tervishoiusüsteemi kitsaskohti analüüsinud Maailmapanga uuringu kohta, et haigekassa peab jätkama kõigi tegevustega, mille eesmärgiks on esmatasandi ehk perearstiabi edasine tugevdamine ning erinevate arstiabi tasandite vahelise sisuka koostöö soodustamine.

Eesti tervishoiusüsteemis on olemas tulemusliku ravi pakkumiseks kõik vajalikud põhikomponendid. Maailmapanga analüüs osutab eelkõige vajadusele arendada ja täiustada tervishoiu eri osade vahelist suhtlemist ja koostoimet määravaid reegleid ja motivatsioonimehhanisme, eesmärgiga anda meie inimesele vajadusel parim võimalik raviteenus ning asetada kindlustatu raviprotsessi keskmesse.

Haigekassa lepingute rahaline osa on üks, kuid mitte ainus neist arendamist vajavatest põhimõtetest. Nii on näiteks kroonilise haiguse ennetamiseks ja tõhusaks raviks vaja ühest küljest terviklikke ravijuhiseid ja patsiendikäsitluse algoritme ning nende regulaarset järgimist, kuid samas ka ravikvaliteeti tagavate tegevuste (nt uuringute, ravimite määramine) ja tulemuste süstemaatilist hindamist ning inimese enda aktiivset kaasamist ennetusse ja ka raviprotsessi.

Absoluutselt kriitilise tähtsusega on ka tervise infosüsteemi võimaluste palju ulatuslikum kasutamine ja süsteemi enda arendamine, et olla toeks kõige tavalisemate krooniliste haiguste ennetamiseks ja käsitlemiseks ning kõigi asjaosaliste infovahetuse toetamiseks. Kokkuvõttes peame jätkama kõigi nende tegevustega, mille eesmärgiks on esmatasandi edasine tugevdamine ning arstiabi tasandite vahelise sisuka koostöö soodustamine.

Haigekassa jaoks järeldub siit vajadus toetada oma lepingutega kvaliteetse ravi pakkumist pere- ja eriarstiabi koostöös. Üks võimalus selleks on kvaliteedikomponendi kasutamine perearstide ja haigekassa vahelistes lepingutes.

Analüüsi vajab kindlasti ka ravitulemustest sõltuva rahastamismudeli arendamine eriarstiabis, mis esialgu täiendaks juhupõhist teenuste ostmist haiglatelt. Kuid oluline on rõhutada tervikliku lähenemise tähtsust, tegeleme selle valdkonnaga aktiivselt edasi.

Oleme perearstidega sõlmitavates lepingutes suurendanud kvaliteeditasu osakaalu ning loonud uusi võimalusi tervikliku ravi koordineerimiseks. Selle aasta oluline prioriteet on esmatasandi tervisekeskuste reformi kontekstis koostöös planeerida esmatasandi teenusepaketi edasisi võimalusi nii ennetuses kui ravis. Samavõrra oluline eesmärk on arendada ka juba olemasolevate teenuste tulemuslikkust toetavat ja mõõtvat kvaliteedisüsteemi.

Haiglaravi on Eestis kaasaegsel tasemel ja kindlasti on oluline, et pärast haiglast väljakirjutamist toimuks edasine ravi ja nõustamine koordineeritult ning inimene teaks, kuidas edasi toimetada. Selle paremaks korralduseks peame vajalikuks, et koostatavad ravi- ja käsitlusjuhendid hõlmaks tervishoiu eri tasandite tegevusi.

Taoliste üheselt arusaadavate standardite kokkuleppimine aitab kaasa terviklikule käsitlusele eri osapoolte koostööna ja parimale ravitulemusele. Perearstid ja -õed on kindlasti olulises koordineerivas rollis, tähtis on kokkulepitud standardeid ka laialdaselt tutvustada ja pakkuda täiendkoolituste võimalusi. Jätkame ses osas koostööd arstiteaduskonnaga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles