Sel aastal on gripihooajal haiglasse sattunud märgatavalt rohkem lapsi. Gripp on sel hooajal nõudnud juba 13 elu.
Gripi tõttu sattus haiglasse rekordarv inimesi
10. märts 2016, 11:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
E-tervise andmetel sattus sel gripihooajal haiglasse 692 inimest. Seda on 11,4 protsenti rohkem kui eelmisel nädalal. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on haiglaravi vajanud juba 39 inimest rohkem.
Terviseameti avalike suhete juhi Iiris Saluri sõnul ei saa seda varasemat suuremat haiglaravil viibijate arvu siiski erakorraliseks pidada, sest tegemist võib olla ka paranenud registreerimisega. «Rohkem kui 600 inimest vajas haiglaravi ka üle-eelmise aasta gripihooajal,» täpsustas Saluri.
«Hooajalise gripi raskuseastme hindamiseks on oluline vaadata seost nende vahel, kes olid gripi tõttu hospitaliseeritud ja nende vahel, kes vajasid intensiivravi ja kes surid gripi tõttu. Intensiivosakonda on sel hooajal sattunud 6,7 protsenti kõikidest gripi tõttu hospitaliseeritud patsientidest, gripi tõttu hospitaliseeritutest on surnud 1,9 protsenti.» Kõige kõrgemad on olnud need näitajad Saluri sõnul üle-eelmise aasta gripihooajal, mil haiglasse sattus 633 inimest, kellest vajas intensiivravi 15,8 protsenti ehk igas kuues, ja suri 5,8 protsenit kõikidest gripi tõttu haiglasse sattunutest.
Alates jaanuari lõpust on vajanud gripi tõttu intensiivravi 46 riskirühmadesse kuulunud inimest. Nende seas olid ka üks seitsmeaastane ja üks 13-aastane laps. Lisaks oli grippi haigestunud riskirühmadesse kuulunute seas ka 21 tööealist 29–64-aastast ja 22 eakamat inimest. Kõik grippi surnud inimesed kuulusid riskirühmadesse.
Riskirühmadesse kuuluvaid inimesi eristab tervetest inimestest see, et haigus võib nende jaoks olla teiste, tavaliselt krooniliste haiguste tõttu tavapärasest ohtlikum. Kaasuvatest haigustest olid esikohal südame ja veresoonkonna haigused. Teadaolevalt ei olnud ükski intensiivravis viibinutes ega grippi surnutest vaktsineeritud.
Haigestunute arv langes
Eelmisel nädalal langes jätkuvalt ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestunute arv. Arsti poole pöördus 5716 inimest. Seda oli viis protsenti vähem kui üle-eelmisel nädalal. Pool haigestunutest olid lapsed. Sell hooajal gripi tõttu haiglaravi vajanutest on alla 19-aastased lapsed ligi 60 protsenti. Eelmisel hooajal oli aga kõikidest haiglaravi vajanutest 70 protsenit täiskasvanud või vanemaealised.
Eesti keskmisest suurem oli hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine Narvas, Ida-Virumaal, Jõgeva-, Lääne-, Rapla- ja Tartumaal. Grippi haigestumuse intensiivsust võib hinnata madalaks, kuid geograafilist levikut endiselt laialdaseks. Gripiviiruste osakaal jäi endiselt 65 protsendi juurde. Laboratoorse kinnituse said 111 gripiviirust, neist 58 olid A- ja 53 B-gripiviirus.
Teiste Euroopa riikidega võrreldes oli Eestis vähe haigeid
Kuigi grippi ja ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestus eelmisel nädalal kõikjal Euroopas sarnane osa riigi elanikest, siis Eestis oli haigestunuid siiski vähem kui enamikus Euroopa riikidest. Kõrgeks hindavad haigestumuse intensiivsust Island ja Luksemburg. Suhteliselt madal on haigestumine Eestis, Leedus, Lätis, Itaalias, Portugalis, Inglismaal, Venemaal ja Ukrainas. Ülejäänud riigid hindavad haigestumuse intensiivsust veel keskmiseks.